Kohvikupidaja üritab Rüütlis ellu jääda

Homsest taas avatud Rüütli hoovi peremees Jaan Krapp rääkis, et ellujäämiseks pidid nad vaheseinad lõhkuma, et aasta ringi suuremaid seltskondi vastu võtta saaks. Foto: Urmas Luik

Viimastel aastatel on Pärnu Postimehel ikka ja jälle tulnud kirjutada, kuidas mõni äri Rüütli tänavalt kolib ja otsitakse aina uut visiooni, mis kohalikud ja turistid taas peatänava mainet kaotavasse Rüütlisse meelitaks.

Jaan Krapp on mees, kes 14 aastat Rüütli tänaval söögikohta pidanud, ja nüüd talvel, kui klientide põud tõsiselt kummitamas, otsustas temagi ellujäämise nimel muudatused ette võtta. Ei, mitte ära kolida nagu paljud teised Rüütlis asunud ärid, vaid uute klientide ligimeelitamiseks ümberehituse ette võtta.

Krapp tõdes, et Pärnu linnavalitsuse südalinnast ärakolimine lõi valusalt sealseid ettevõtteid ja inimesi liigub peatänaval hoopis vähem.

Ehkki Rüütli tänav kipub vägisi vaid apteekide ja rõivapoodide uulitsaks muutuma, ei ole temal plaanis kolida sinna, kus klient autoga ukse ette sõita saaks.

Täitmata lubadused

Kuna veebruar on tavapäraselt aasta vaikseim kuu, otsustatigi sel ajal ümberehitus ette võtta, vaheseinad lõhkuda ja ehitada saal nii avaraks, et suuremad seltskonnad saaksid seal tähtpäevi pidada. Samuti peetakse läbirääkimisi muusikutega, et elav muusika majja tuua. “Kuidagi peab ellu jääma,” tõdes mees. “14 aastat oleme vastu pidanud ja tahaks veel.”

Kui aga küsida Krappi käest, mis tema arvates elu kesklinna tagasi tooks, nimetab mees esimese asjana tasuta parkimist, mida suvepealinnas võimulepürgijad valimiste eel aina lubavad. “Uus linnapea alati esimese asjana lubab tasuta parkimist, aga peagi unustab selle,” rääkis ta. “Turistid liiguvad küll jala, aga kohalik inimene lihtsalt on selline, et tahab autoga ukse alla saada, eriti talvel.”

Ehkki Rüütli tänaval istumiskohti napib, on ümbruskonna tänavatel neid rohkelt tekkinud. Krapp tunnistas, et käib mõnikord lõuna ajal jalutamas ja heidab konkurentidele pilgu peale.

“Praegu on kõikjal suure osa ajast tühjus. Talvel on üldse siin kandis väga raske, et talv üle elada, lasevad kohvikud siin hinnad teinekord odavamakski kui näiteks Port Arturis,” rääkis kohviku peremees.

Seevastu soojal aastaajal, kui linn puhkajaid täis, on söögikohtadel ülikiired päevad. Krapp rääkis, et nende uksest astuvad aastast aastasse sisse samad inimesed. “Just soomlased. Kes on korra käinud, tuleb iga kord Pärnusse tulles siia,” sõnas ta.

Üks Rüütli hoovi kokkadest on kümme aastat Soomes töötanud ja oskab põhjanaabrite maitsele sobivaid roogi valmistada.

Peale soomlaste on nädalavahetusel talvelgi Pärnus suhteliselt palju lätlasi ja suvel on külastajaid kõikjalt Euroopast.

Võrtsjärve koha

Menüüd uurivad turistid otsivad sealt enamasti midagi eestipärast ja eriti hästi maitseb ahjuliha, aga ka kala küsitakse palju.

“Meie trump on koha,” sõnas peremees. Seda kala käib ta ise Võrtsjärve äärest kohalikelt kaluritelt toomas.

“Koha on tõesti kõva sõna. Sanatooriumides puhkavad soomlased ei vaata uksest sisse tulles isegi menüüd, vaid küsivad kohe koha. Ju siis vahetatakse omavahel infot, kes kuskil söömas käinud ja mida head saanud,” muheles mees.

Rääkides veel homme taas oma uksed avava kohviku menüüst, siis siin on jälle oma juurte juurde tagasi tuldud.

Kui vahepealsetel aastatel otsisid nii kohalikud kui turistid eksootilisi roogi, on nüüd kõige nõutum kodusena tunduv söök – ahjus valminud liha, mille lisandiks tervislik salat.