Riigikohus lükkas kuu võrra edasi otsuse langetamise jälitusandmete lekitamises kahes alama astme kohtus süüdi jäänud Pärnu kriminaalpolitsei jälitusgrupi endise juhi Henn Koolmeistri süüasjas.
Riigikohus lükkas lekkes süüdistatava ekspolitseiniku otsuse edasi
28. märts 2013, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus tegi määruse, millega pikendas Koolmeistri kohtuotsuse tegemise aega 27. aprillini.
Süüasja kinniste uste taga arutanud Pärnu maakohus mõistis Koolmeistri mullu 18. juunil süüdi kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse ebaseaduslikus avaldamises ning määras talle karistuseks riigiprokurör Helga Adamsoo nõutud kahe aasta pikkuse tingimisi vangistuse.
Oma süütust kinnitanud Koolmeister maakohtu otsusega ei nõustunud ja viis süüasja Tallinna ringkonnakohtusse. Teise astme kohus leidis mullu oktoobris siiski, et maakohtu lahendi muutmiseks puudub põhjus. Seepeale esitaski Koolmeistri kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis sai teisipäeval menetlusloa.
Postimees kirjutas mullu suvel, et Koolmeistri süüpinki viinud sündmused said alguse siis, kui politsei sai 2010. aasta lõpus enne euro kasutuselevõttu vihje, mille alusel käivitas Lääne prefektuuri organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse osakond (OKO) kriminaalmenetluse.Uurijaid huvitavaid isikuid kuulati pealt ja tehti muid jälitustoiminguid. Euro saabus Eestisse siiski rahulikult ja kartused osutusid asjatuks, kuid uurijaid hakkas huvitama, miks neile laekunud info tõenäolisest kuriteost siiski tõeks ei osutunud.
Peagi selgus, et uurimise all olnud isikule võis operatiivinfot lekitada just Koolmeister. Nimelt näitas andmetöötlus, et Koolmeister oli politsei salajases andmebaasis KAIRI uurinud näiliselt igasuguse põhjuseta OKOt huvitanud isiku suhtes toimunud uurimist. Ühtlasi selgitas politsei- ja piirivalveameti sisekontroll välja, et eelviimase ja viimase vaatamise vahepeal sõitis Koolmeister juba koolipõlvest tuttava uurimisalusega tolle töö juurde kohtuma, kirjutas Postimees.
Poolteist tundi kestnud kohtumisel teatas jälitusametnik muuhulgas, et on lugenud uurimisaluse telefonikõnede pealtkuulamistest tehtud stenogramme. "Samuti andis ta mõista, et uurimisaluse osas on teostatud varjatud jälgimist, ka hoiatas Koolmeister isikut ja selgitas, mis meetoditega menetlust läbi viiakse,» seisab riigiprokuratuuri hiljem esitatud süüdistuses.
Kriminaalasi oli samal ajal endiselt menetluses. Süüdistuse kohaselt oli plaanis isikute hilisem kinnipidamine, kuid Koolmeistri hoiatuse tõttu jooksis uurimine ummikusse. Kriminaalasi lõpetati veel samal aastal ehk üksteist ja pool kuud pärast selle algatamist.