Naali-Marie Liivrand: Loomad randa – jah või ei?

Naali-Marie Liivrand. Foto: PP

Selline küsimärgiga pealkiri on soome bioloogi Marika Niemelä välja antud juhendil, kus käsitletakse rannakarjamaade säästvat kasutamist ja kus on välja toodud karjatamise plussid ja miinused. Linnalehmade projektijuht Bert Holm andis selle minule lugemiseks, et saaksin tutvuda ja veenduda, kui tõhusalt veised taastavad rannaniidu.

Randa ähvardab sõnnikureostus

Juhendis on kirjutatud: ”Kui karjamaa on päris suplusranna lähedal, võib fekaalsete bakterite (muu hulgas EHEC) sattumine vette põhjustada tervisehäireid. Karjamaade asukohti valides on oluline võtta võimalikult täpselt arvesse piirkonna erinevate kasutajate vajadused ja ennetada võimalikke terviseriske. /.../ Niitmisega viiakse niidult rohkem toitaineid välja kui karjatamisega, seega kasutusviiside piirdumine ainult karjatamisega on muutnud niidud vastuvõtlikumaks kinnikasvamisele. Oleks hea, kui niitmise teel hooldatavaid rannaniitusid oleks rohkem. /.../ Nõuded avalikule supelrannale kehtestab kohalik omavalitsus.“