Eile alanud ja homseni vältavad Pärnu hansapäevad on mõnevõrra õnnetumad ja mõnevõrra õnnelikumad kui tavaliselt. Õnnetumaks teevad juba traditsiooniliseks saanud ettevõtmise kärbitud mahud, mille tõttu jäävad hansapäevad kahvatumaks, kui need mõne aasta eest tehtud plaanide järgi olema peaksid.
Valmistutakse ju mõnda aega suurteks hansapäevadeks ja need toimuvad Pärnus juba tuleval aastal. Vaid 12 kuud enne suursündmust vajaks linnas läbiharjutamist ja ettevalmistamist ning koduseks saamist palju rohkem paiku kui ainult Vallikääru ümbrus.
Jääb loota, et masu ei jäta hansapäevadele liialt tugevat jälge ja eile alanud hansa-aasta toob keskaja hõngu Pärnusse rohkemal ja vähemal määral kogu 2009. aasta sügistalve ja 2010. aasta kevadtalve. Pealegi ei pruugi suuri hansapäevi võõrustada enam need linnajuhid, kes viimasel neljal aastal on eri Euroopa linnades samalaadseid üritusi oma kohalolekuga austanud.
Sellest hoolimata on järjepidevus oluline, seda enam, et see on vahepeal niigi katkenud.
Kõigest hoolimata toovad hansapäevad ikka rõõmu nii linnaelanikele kui külalistele, seda enam, et ega teist sellist laiapõhjalist suvesündmust Pärnul enam ole. Rääkigu linnajuhid oma piiratuse mätta otsast, mida tahavad, aga karm tõsiasi on see, et hansapäevad on Pärnu ainuke tõeline suvine rahvaüritus, mis võib olla nii hea kui tahes, kuid millest suvepealinnale jääb väheks.
Tänavused hansapäevad muudab senistest õnnelikumaks laulu- ja tantsupeotule tänane suurejooneline kohtumine Pärnu jõel. See on sündmus, millesarnast nii pea ei näe, ja ehk jätab tule tulemine ivakese üheshingamise tunnet Pärnusse ja pärnakatesse pärast minemistki.