Vindi Volli: Sellest, teisest ja neljandast

Vindi Volli. Foto: Pärnu Postimees

Kuulsin alles hiljuti, et varsti hakatakse võib-olla niisugust hoburaudteed ehitama, millega igasugused saadikud ja muud persoona nonn kraatad saavad Tallinnast kähku Brüsselisse maasikaid korjama sõita. Mind see värk esialgu nagu eriti ei puudutanud, sest mina pole nonn kraata, aga eile õhtul keegi kuskil rääkis, nagu läheks see raudtee hoovidest läbi ja olevat isegi sihukene oht, et üks abikaasa ilma semafori lubava tuleta teise abikaasa voodissegi ei pääse.

Ma hakkasin muidugi fakti uurima, sest polnud parajasti muud asja teha. Ja tuli välja, et raudtee jaoks pole praegu raha, aga kuna natukene ikkagi on, siis tõstetakse bussipeatus teise koha peale. Sest parajasti pole muud asja teha, sellepärast. Mis mind kahjuks väga otse puudutab.

Sest kui mul natukene raha juhtub olema, siis ma sõidan bussiga igale poole ja ei pea praegu üldse üle sõidutee minema. Aga kui nad nüüd teise koha peale tõstavad, siis pean minema, see on tiheda liikluse tõttu tervist kahjustav ja oleks nagu õigus linnavalitsuselt iga päev pakk värsket kirju lehma piima saada. No ei tea, ei tea. Meele teeb muidugi rõõmsaks see, et varsti on jälle valimised ukse taga oma poriseid kalosse kloppimas.