Tõstamaa õpetaja ja koolijuhataja, Jakobsoni-konkursi 2004. aasta populaarseim haridustegelane Elli Teras jagas laupäeval Kurgjal oma rõõmu teistegagi, sest kaks tema õpilast, Uno Annus ja Aro Kütt olid Jakobsoni-konkursi tänavused laureaadid.
Pärnumaa tunnustas oma tööle pühendunuid
28. juuli 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Jah, olen olnud nende mõlema õpetaja ja mul on hea meel, et Uno Annus, Läti talu perepoeg, viiendat põlve põllumees, on saanud väärilise tunnustuse ja et Reinu talu perepoeg Aro Kütt on vaikse ja tagasihoidliku tegijana nüüd esiplaanile jõudnud,” rääkis hallipäine kauaaegne kooliõpetaja.
“Aro kohta ütlen veel, et ta on korralik maapoiss ja väga töökas, kusjuures lapsena kodus tegi ta sama tööd, mis ta praegu teeb – vanematel oli loomapidamine ja ta oli number üks töötegija,” kinnitas õpetaja. Aro Kütt jätkab vanemate alustatud tööd talus koos nendega nüüd juba peremehena.
Lambad ja köök
Tõstamaa valla Värati küla Reinu talul on rendimaadega kokku veidi üle 100 hektari maad ja naabritega kahasse karjas 300 lammast. Need looduslikud muruniidukid aitavad hoida padrikusse kasvamast Värati nina rannaniite kui pärandkooslusi Kihnu väina merepargi alal.
Loodud on Värati Arenduse OÜ, mille liige Aro Kütt on. Kaugemale kuulsaks on see veidi üle 40 elanikuga rannaküla saanud “Meie küla kokaraamatu” väljaandmisega. Trükises on paikkonda ja selle inimeste argitegemistest jutustavad lood ja pildid, neist paljud Aro Küti tehtud.
Sestap leidiski Pärnu Postimehe toimetus kui Jakobsoni-konkursi eripreemia väljaandja, et Aro Kütt aitab oma töö ja tegemistega kaasa elu püsimisele ja arengule paikkonnas.
Paneb karud tantsima
“Populaarseim kultuuritegelane 2009” on tunnustusele esitatud kandidaate arutanud Jakobsoni-konkursi þürii ühehäälsel toetusel Vändra tantsujuht Kädi Pärnoja – naine, kelle nimele Pärnumaal pikemat seletust lisada ei ole vaja.
“Tantsinud olen läbi elu, kodus peegli ees oli põrandalt värvgi kulunud, harjutasin seal,” rääkis Kädi Pärnoja, lisades, et tantsimine on tal lapsest peale veres.
Kuigi ema tahtis, et tütar õpiks juuksuriks, valis rahvatantsu asemel varem vaid balletiga kokku puutunud Kädi Viljandi kultuuritöökooli, lõpetas selle 1964. aastal, sai tööle ja jäigi Vändra kultuurimajja. Juhendab nelja rahvatantsurühma, millest kolmega käis tantsupeol, on loonud tantse, neist tuntuim on “Vändra metsas”, ja kui vaja, õpetab karudelegi sammud selgeks.
“Ikka väga hea tunne on, see võtab südamesse värina ja hinge niisuguse suure-suure tunde,” säras väsimatu tantsujuht Kurgjal, kui sihtasutuse nõukogu esindaja Rein Kõgel oli talle üle andnud Jakobsoni bareljeefiga lauamedali ja tänukirja ning hulk tantsulembeseid vändralasi lilled ulatanud.
“Viimase paari aasta jooksul on tulnud tunnustused, kuigi olen kogu aeg sedasama tööd teinud suure hingega,” tõdes Pärnumaa tänavune populaarseim kultuuritegelane.
Sisemist sära kiirates tunnistas 1. mail koos Vändra naisrahvatantsurühmaga 45. tegevusaastat tähistanud Pärnoja, et ju see energia on talle kaasa antud.
“Pean ju särama, kui ma ise ei sära, siis ei saa tantsijadki särada. Pean neile süstima energiat, kui nad tulevad töölt ja on väsinud, tahan, et nad lähevad pärast proovi palju parema tundega tagasi,” rääkis kahe segarühma, naisrühma ja memmede rühma, kokku 65 tantsija juhendaja.
Maa annab rikkuse
“Pärnumaa populaarseim põllumees 2009” on Pärnumaa põllumajandustootjate liidu (PTL) juhatuse esimees, Sauga vallavolikogu esimees ja Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Uno Annus. Mees, kes kõrgharitud insenerina alustas 1971. aastal koduvallast Tõstamaalt ja on viimased kümme aastat juhtinud põllumajandustootjate katusorganisatsiooni.
Sügisel peab PTL leidma endale uue tegevjuhi, sest Annus on otsustanud ameti maha panna. Mantlipärijat polegi nii lihtne leida, sest põllumajandus on valdkond, millesse ei saa leigelt suhtuda.
Jakobson on sõnastanud ülemöödunud sajandil kümme käsku, kuidas põllumees rikkaks saab. Uno Annusele meenub neist jagatud tarkustest esimesena, et karja tuleb kasvatada põllule vastavalt. “Nii et sisuliselt mahepõllundus juba Jakobsoni ajal,” möönis ta.
“Ei saa öelda, et Pärnumaal on põllumajandust rohkem kui mujal, ainuke eripära on see, et riigi suurimas maakonnas ja loomakasvatuspiirkonnas ei ole suudetud säilitada töötlevat tööstust. Meil on vaid kaks väikest ühistulist meiereid: üks Seljal, teine Vändras,” tunnistas Annus käest lastud võimalusi ja seda, et Pärnus oli siiski riigi uusim ja terviklikem piimakombinaat.
Vanasõna ütleb, et põllumees on põline rikas.
“Jah, maa ja looduse poolest, välja arvatud raha poolest,” tõdes Annus, kellele käisid maakonna ühe kõrgeima tunnustuse puhul Kurgjal õnne soovimas Pärnumaa nimekad ühistujuhid ja talupidajad.