Kui riigivanem Päts Pärnus suvitas

Riigivanem Konstantin Päts läheb supelasutusse ehk mudaravilasse protseduuridele.

FOTO: Olaf Esna erakogu

Mitu korda Konstantin Päts üliõpilaspõlves, ühiskonnategelasena ja esimeste lühemate riigivanema perioodide ajal Pärnus suvitamas käis, pole fikseeritud.

Eesti valitsuse istungi puhul lehvis Pärnu raekoja lipumastis riigivanema standart, andes teada riigipea viibimisest volikoguhoones.

FOTO: Olaf Esna erakogu


Kui Pärnu kuurort hakkas uuesti jalgu alla saama, ületas riigivanema Pärnus puhkuse veetmine juba uudise künnise ja on leheveergudel jäädvustatud.



Riigimehe elu on pikalt ette planeeritud ja seetõttu käisid riigisekretär Karl Terras ja riigivanema vanem käskudetäitja ohvitser Ludvig Jakobsen juba 14. mail 1931 Pätsile korterit otsimas. Suvine peavari leiti Bellevues ja üüriti terveks suveks.



Viimati elasid selles majas Tammsaare puiesteel eakad pärnakad ja linn üritab seda edutult maha müüa.



"Kuningas" ja "kuninganna" plaažil


Esialgsete kavade kohaselt pidi Päts Pärnu jõudma juunis, seejärel juulis, aga tegelikult algas tema puhkus alles 1. augustil 1931 pärast nädalapikkust ringsõitu diplomaatilisele korpusele mööda Eestit ja välissaadikutele Eesti kaunimate paikade näitamist.



Koos Pätsiga jäid Pärnusse suvitama välissaadikutest veel Soome saadik Vuorimaa ja Läti saadik Sarins, juba varem veetis siin oma puhkust Poola saadik Libicki.



Riigivanemaga ühel ajal viibis Pärnus 1931. aasta Eesti iluduskuninganna ehk Miss Eesti Lilly Silberg. Nii riigivanem Päts kui iluduskuninganna viibisid pühapäeval, 2. augustil plaažil. Irvhambad tähendasid seepeale, et "kuningas" ja "kuninganna" olid tulnud oma alamate keskele.



Päts vist meres suplemas ei käinud, nagu seda tegi samuti riigivanemaks olnud August Rei. Have-Valtmani suvitusvestes aasitakse seda järgmiselt: "Kujuta ette, ma olin August Reiga ühes ja samas meres," oli õnnelik üks lihtne suvitaja. Demokraatlikus riigis oli selline asi võimalik.



Mudavannid riigivanemale


Hoopis pikemalt kajastati Pätsi Pärnus suvitamist kolm aastat hiljem, pärast 12. märtsil 1934 korraldatud sõjaväelist riigipööret ja võimu haaramist.



Juba juunikuu algul anti teada riigivanema Pärnusse suvitama tulekust. 15. juunil käis delegatsioon eesotsas vanema käsundusohvitseri kolonel Grabbi ja Voldemar Pätsiga korterit valimas. Pärnakatest olid neile abiks garnisoniülem kolonel Lõhmus, politseikomissar Penjam jt. Seekord langes valik villa Salmele Kaarli tänaval. Korter leiti riigivanema autojuhile ja autole ulualune maavalitsuse garaažis.



25. juuni õhtul saabuski Päts oma saatjaskonnaga Pärnu. Silla otsa oli üles rivistatud merekaitseliitlaste rühm ja Kaitseliidu orkester mängis hümni ning tervitusmarssi.



Riigivanemat võtsid vastu kolonel Lõhmus ja linnapea Oskar Kask. Naiskodukaitsjad ulatasid Pätsile roose.



Pärast aukompanii paraadi vastuvõtmist sõitis Päts oma suvekorterisse. Juba järgmisel päeval hakkas ta võtma mudavanne supelasutuses professorite Vadi ja Miländeri hoolitsusel.



Riigijuhtimine Pärnusse

Riik toimis ja vajas korraldamist riigivanema puhkuse ajalgi, seepärast toimus 6. juulil Pärnus vabariigi valitsuse istung. Kell 14.30 pakkus riigivanem valitsuskabinetile oma residentsis lõunat, millest võttis osa linnapea Kask. Pärast lõunaeinet kell 16.30 sõitis valitsus terves koosseisus Pärnu raekotta koosolekule, millel osales kindral Laidoner. Enne koosoleku algust tehti ühispilt.



Pärnu raekoja peamastis, mida tänapäeval enam ei ole, lehvis riigivanema lipp, sissekäigul riigi- ja linnalipud. Sellel päeval polnud Pärnu üksnes suvepealinn, vaid Eesti päris pealinn. Järgmise päeva suvitasid ministrid Pärnus ja tutvusid linnaga.



Pärnuga peab "rehkendama"


Pätsi puhkust segasid mitmesugused saatkonnad üle riigi igasuguste küsimuste lahendamiseks ja valitsusliikmedki olid tal igapäevased külalised. Ometi jäi ta oma puhkusega rahule, lõpetas selle 20. juulil ja naasis Tallinna.



Kell 17 oli Kaarli tänavale üles rivistatud kaitseväe aukompanii. Riigivanem möödus aukompaniist, tervitas, istus autosse ja alustas sõitu läbi linna.



Riigivanema saatjaskond, kuhu kuulusid kolonel Lõhmus, linnapea Kask, maavalitsuse esimees J. Markson, Kaitseliidu linna- ja maakonna malevate pealikud, Viljandi-Pärnu prefekt M. Tang, kohalikud politseikomissarid jt, sõitis kuni Jädivereni. Ares, Pärnu-Jakobis jm olid riigivanema auks heisatud lipud.



Pätsi lahkumise järel hõõruti Pärnu ajalehtedes tükk aega käsi ja rõõmustati, et Pärnu on saanud tegelikuks suvepealinnaks ja mõnigi küsimus otsustati siin, mis ei teinud häbi kaunile kuurortlinnale ja Põhjamaa Nizzale.



"Riigipea suvitab siin ja vähemad vennad peavad Pärnuga rehkendama," kirjutati.



Meie linnaisad kauplesid Pätsilt välja Kuurhotelli alias Rannahotelli ehituse rahastamise. Juba 15. augustil otsustati Rannahotelli ehitamine ja 19. detsembril hindas hotelli projekte auhinnakomisjon.

Tagasi üles