Muinsuskaitse selgitab reegleid

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud sügisel avastasid arheoloogid Pärnus Pühavaimu 17 krundilt Rootsi aja eelsed ründekindlustused.
Läinud sügisel avastasid arheoloogid Pärnus Pühavaimu 17 krundilt Rootsi aja eelsed ründekindlustused. Foto: Henn Soodla

Uute vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamise tõttu kutsub muinsuskaitseamet Pärnu maaomanikke reedel, 20. novembril linnakodaniku majja kell 16 algavale arheoloogiaalasele teabepäevale.


Teabepäeval räägitakse muinsuskaitseseadusest tulenevast maaomanikele esitatavast nõudest tellida oma kulu ja kirjadega arheoloogiline järelevalve või uuringud seoses kaevetöödega eramaal.



“Arheoloogilise järelevalve või uuringute tellimine ei ole kohustuslik igal pool Pärnus, vaid ainult neil kinnistutel, mis asuvad kaitsealustel asulakohtadel,” täpsustas muinsuskaitseameti vaneminspektor Karin Vimberg.



Sajanditetaguseid asulakohti on Pärnus kolm: ajalooline vanalinn, Vana-Pärnu piiridega Siimu sillast kuni Ranna tänavani ja Rääma asulakoht, mis hõlmab ala Pärnu jõe paremkaldal Rääma oja suudmest Vana-Sauga tänavani.



“Teabepäeval räägime seadusest tulenevast kohustusest tellida arheoloogiline järelevalve kaitsealal asuvate kinnistute kaevamislubade taotlemiseks, kuid kaugeltki mitte ainult,” sõnas Vimberg, erialalt arheoloog. “Räägime Vana-Pärnus, Räämal ja Pärnu vanalinnas viimase kahe aasta jooksul tehtud arheoloogiliste uurimiste tulemustest.”



Peale Vimbergi, kes selgitab teabepäeval muinsuskaitselisi nõudeid kaevamistöödele, esinevad arheoloogid Ülle Tamla ja Rünno Vissak, kes mõlemad on läbi aastate Pärnu maapõue kultuurikihte uurinud.



Tamla esitab ettekande viimase kahe aasta jooksul seoses uue vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamisega Vana-Pärnus tehtud arheoloogilistest uuringutest ning Rünno Vissak kõneleb Räämal ja Pärnu vanalinnas tehtud arheoloogilisest järelevalvest ning kaevamistest.



Arheoloogid räägivad, mida uut nad Pärnu vanadest asulapaikadest viimasel ajal teada on saanud ja mida tähelepanuväärset arheoloogilise järelevalve korras tehtud uuringud maapõuest päevavalgele tõid.



Teabepäeval saab soovi korral tutvuda Pärnu arheoloogiliste asulakohtade täpsete piiridega ja esitada asjakohaseid küsimusi.



“Kutsusime esinema uue veevärgi ehituse hankekonkursid võitnud aktsiaseltside Nordecon Infra ja Terrati esindajad, kes kõnelevad edasiste kaevamistööde ajakavast Ülejõel ja Räämal ning kesklinnas,” teatas Vimberg.



Teabepäevale kutsuti esinema Pärnu linnavalitsuse esindajadki.



“Et linnavõim väljastab kaevelubasid, oli muinsuskaitseameti soov korraldada kõnealune teabepäev üheskoos, kuid Pärnu linnavalitsus ei pidanud ühiselt korraldatud teabepäeva vajalikuks,” lausus Vimberg.



Teabepäevale on esmajoones oodatud need inimesed, kelle kinnistuid puudutab uue vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus ja kelle maa asub muistsel asulakohal, aga ka ettevõtjad või firmade esindajaid, kes nimetatud piirkondades kaevetöödega end seovad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles