Soode ja metsade varjus Koonga valda on nimetatud Pärnumaa Siberiks, sedavõrd ülejäänutest eraldi on see kant, kus elanikke ja maa-ala jagades jätkub neid veidi alla kolmele ruutkilomeetrile. Valla süda tuksub kahe ja poolesaja elanikuga Koonga külas.
Koonga küla südames töötab põhikool, kuhu selle 60 õpilast käivad kohapealt ja ümberkaudsetest küladest, ning majas endas aimub veel juubeli hõngu. Kuu alguses tähistas valla suurim haridusasutus 90 aasta möödumist päevast, kui siin esimest korda koolikell helises.
Tõsi, see kellahelin kajas vanas majas, mõisa peahoone paksude müüride vahel. Uus koolihoone kerkis kolhoosiajal, näeb pealt soojustamise ja akende-uste vahetamise järel kabe välja, aga seestpoolt vajab põhjalikku kõpitsemist.
Rahapaja leidmisega, et vahetada koolimajas valgustus ja köök ümber sisustada, murrab pead Koonga vallavanem Andres Hirvela, samuti kohaliku kooli vilistlane.
Vallavanema juurde viib kitsas keeruga puutrepp Koonga mõisa häärberis, ruumiga ei luba sajandeid tagasi laotud müürid laiutada. Enne vallavalitsust asus samas majas Soontagana kolhoosi kontor, viimane kolhoosiesimees oli Ants Aringo, kes põllumajandusreformi järel lennundusse katapul-teerus.
Mööbel viiendat korda valimiste järel vallavanemaks tõusnud Hirvela kabinetti on jäänud Aringo ajast. Töö- ja nõupidamiste laud, toolid ja diivan on täpselt nii nagu paarkümmend aastat tagasi, neid ei ole sentimeetritki nihutatud. Ainult klaasustega kapist on koristatud nõukogudeaegse majandijuhi kabineti kohustuslik sisustuselement - Lenini teoste pikk köiterida, mille asemel särab karikate kuld ja hõbe, mida koon-galased aastatepikku võistlustelt tunnustusena kogunud.
Aga seda, kuidas lõpeb kohalik maavõistlus masu ajal ellujäämise nimel, näitab aeg. Mitte ainult Koongas, mida rahvasuu junnumaaks ja koongalasi junlas-teks kutsub, seda peamiselt nende kanguse ja jonniajamise pärast.
"Praegu on igal vallal põhiküsimus, kuidas selle ajaga ellu jääda," möönab Andres Hirvela, kes Koonga vallavanem on 1996. aastast ja kelle põhikapital on elukogemus ning järjepidev asjaajamine kohaliku elu paremuse poole viimisel.
"Seda kokkuhoidu oleme alustanud, terve selle aasta oleme teinud. Palkade kallale me väga läinud ei ole, aga eelarve oleme äärmiselt tagasihoidliku prognoosinud, olgugi et meie prognoosist tuleb tulumaksu laekumine paarisaja tuhande krooni võrra väiksem," lükkab ta arvuti laual endast kaugemale.
Samblarohelise mistraga kaetud seinal vallavanema selja taga on Koonga valla suur vapp. Kuldne tammeoks sellel sümboliseerib tugevust ja elujõudu, tõrud rõhutavad tulevikulootust ning vapikilbi sinine värv viitab rabade ja soode rohkusele.
Tarval kevadel avatud doloki-vikarjäär tähendab seda, et kaevandustasu ulatub katma tulumaksu laekumisega tekkivat vahet.
"Aga vaieldamatult tuleb järgmine aasta veel raskem ja kuna see on tume tulevik, on raske ennustada, mis numbrid riik meile pakub, nii et hoiame kõvasti kokku, teeme ainult hädavajalikke kulutusi," räägib vallavanem ja viskab killu kunagise Soontagana kolhoosi noore juristi, nüüd maavanemast linnapeaks kerkinud Toomas Kivimägi suunas.
"Sellist olukorda nagu Pärnu linnas me tekkida ei lase, ma arvan, et Kivimägi istubki järgmised neli aastat ja maadleb nende võlgadega seal," jääb muie kõneleja suule.
Koonga vallavanem peab kiiresti lahendama võrrandi, mille vastus annab suuna, kuidas hankida kooli ja lasteaia renoveerimiseks esialgu arvestatud viiest-kuuest miljonist kroonist ligi kolm korda rohkem raha. Sest ametkonnad ajavad projekti kooskõlastustes äärmise täpsusega nõuetes järge, tuletõketest ja ventilatsioonist alates.
Valla teine põhikool asub Lõpe külas, seal käib kaks korda vähem õpilasi kui Koongas. Seegi maja on külade tühjenemise ajast liiga suur, sest on ehitatud 140 lapsele.
Nagu vallavanem Andres Hir-vela on Koonga põhikooli direktor Ülle Andrea sündinud-kasvanud Koongas, siin koolis käinud ja kodukanti jäänud.
Andrea oli kohaliku külanõukogu esimees ja vahepeal vallavanem. Õpetajaametit on ta pidanud 18 aastat, peaaegu niisama kaua kui meil on taas oma riik, ja koolidirektorina läheb tal viies aasta.
"Omamoodi armas on see, et varsti hakkavad kooli tulema juba minu esimese klassi õpilaste lapsed, nende omad, keda ma õpetasin viiendast üheksandani," räägib direktor, istudes näoga ukse ja seljaga akna poole.
Vahetunnikell lõikab vaikuse läbi ja paiskab maja tulvil kisa-kära. See on e-kooli ja e-klassipäeviku põlvkond, kes hiliste õhtutundideni kasutab kooli arvutiklassis internetti, teeb arvutis kodutöid. Sama võimalus toob majja kokku külanoored, kellele siin meenub möödunud kooliaeg - kaaslased ja õpetajad.
Omaaegsest koolielust annab ülevaate muuseum, mis õpetaja Riina Kappaku algatusel ühte väikesesse tuppa seatud ja kus riidepuudele seatuna ripuvad tänapäeva laste emade aegsed tumesinised volditud kooliseelikud, helesinised vormipluusid, rüüsi-dega pidulikud valged pluusid.
Vallavanemal on tagataskus kõva kapital, see on kolm korda kolm pluss üks kord neli aastat kogemusi selles ametis. Vaimsele kapitalile tuginedes suudab ta korraldada vallavolikogu tööd, nagu seadus nõuab. Omavalitsuse juhtimises ja kohustustes pole vahet, kas juhid 1300 elanikuga valda või 384 korda suurema elanike arvuga Tallinna.
Haldussuutlikkuse küsimuse tõstatajate ja haldusreformi taasalgatajate mõtteavaldustesse suhtub Andres Hirvela endiselt stoiliselt: ega kahte vaest kokku pannes rikkus uksest veel sisse voola. Küll voolab Koonga valla asulates puhas joogivesi torusid pidi, mis pandi maasse Euroopa Liidu toetusega ja Matsalu ühisveevärgi projekti raames.