/nginx/o/2009/12/19/284887t1hbe77.jpg)
Isegi praeguste ilmadega on kohti, kus pakane näib igatsusväärne: iga päästja peab aastas vähemalt korra käima sisetulekahju imitatsioonikambris, kus temperatuur tõuseb enam kui 1000 kraadini.
Päästjad treenivad sisetulekahju imitatsioonikambris
/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
19. detsember 2009, 09:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidi alla poole tunni kambris viibida on päästjaile paras katsumus, vahendas ERR.ee "Aktuaalset kaamerat".
Lääne-Eesti päästekeskuse instruktor selgitas, kuidas sisetulekahju imitatsioonikambris tekivad suitsupadja moodustavad põlemisgaasid, et temperatuur üha tõuseb ja hapnikusisaldus väheneb ja väheneb. Varustus peab tagama, et kümmekond kambrisse sisenevat meest sealt tervelt välja tulevad.
"Tavaliselt loetakse tulekahju temperatuuriks 800-1000 kraadi, olenevalt põlemiskoormusest ja põlevast materjalist võib kuumuseks olla ka 1200 kraadi," rääkis rühmapealik Tõnno Sikk.
Tõnno Sikk tunnistas hiljem, et seekord sai kunagine merekonteiner pisut liiga kuumaks köetud - sees olles võis kuulda, kuidas varem maha kantud kiiver naksudes sulab. Ajataju kaob ja hakkad igatsema väljas valitsevate miinuskraadide järele. Higi voolab ja väsimus süveneb. Pärast 25minutilist põranda ligi olemist annab instruktor käsu leegid kustutada ja väljuda.
Nagu selgub, on konteineriõppus mõnes mõttes raskemgi kui tulekahju kustutamine. Vähemalt kuumuse poolest.
"Tuletõrjujate esmane eesmärk on ikkagi põlemisgaasid ruumist välja saada ja põlemisgaase jahutada, temperatuuri alandada ja kustutada," ütles Tõnno Sikk.
Võib vaid ette kujutada, mis juhtub sisetulekahju lõksu jäänud erivarustuseta elusolendiga. Päästjad paluvad pühade eel ja ajal kõigil tulega mõistlikud olla.