Vindi Volli: Lilledest ja lepapuudest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vindi Volli.
Vindi Volli. Foto: Pärnu Postimees

Tead neid jutte muidugi küll ja küll. Et, vaata, misasja Juhan tegi ja sina pole üldse teinud ja siis hakkab see suurekasvulise armastuse jura tasapisi pihta. Mille peale ma olen alati ütelnud, et mina pole Juhan ja miks sina, kallis daam, siis ikkagi minuga eluteele koperdama tulid, kui Juhan hoopis rohkem gaasi oskab vajutada.

No eks see viimane värk oli siis samamoodi. Et üks härra kinkis ühele prouale putkatäie lilli ja nii edasi. Mul kargas hingamine muidugi kurguauguni auru täis, ei osanud muud ütelda, kui et oleksin mina seda prouat kohanud, oleksin ka võib-olla kinkinud. Ah sina sott ja soojad saapad! Et ah soo ja vaata ikka, missugune truudusetu ja samal FMil ilma reklaamita edasi.

No mis mul üle jäi? Mul ei jäänud muud üle, kui helistasin Kostjale, kes võõras metsas omale öösiti salaja kasepuid saeb.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles