Tegemist on ühe väga vana kooliga. Kirjutatakse, et Riia alevi algkool asutati 1789. aastal. Riia maantee ääres olevad ruumid olid aga viletsad ja seepärast algasid uue koolihoone ehitamise eeltööd juba 1923. aastal.
Pärnu I algkooli uue maja aeganõudnud ehituslugu
13. september 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1925. aastal otsustas Pärnu linnavalitsus kui pärisomanik kasutada ostueesõigust ja omandas proua E. Martinsoni majad ja 1800ruutsüllase krundi aadressil Eliisabethi tänav 13.
Hind oli 2,5 miljonit Eesti marka ning eluaegne korter aiamaaga.
Eliisabethi tänav nimetati Kooli tänavaks alles 25. juunil 1940.
Edasi ei saadud uue kooli ehitamisega kuidagi hakkama, kuigi isegi projekte koostati.
Appi tuleb Olev Siinmaa
1935. aastal tehti linnaarhitekt Olev Siinmaale ülesandeks koostada kuueklassilise koolimaja projekt, sest varasemate konkursside tulemusena valminud plaanid, kus koolihoonesse oli ette nähtud 12 klassi, enam ei kõlvanud.
Pidevalt palus linn raha laenuks riiklikust koolimajade ehitusfondist, kuid ei saanud sealt punast sentigi sellel aastal ega järgmistelgi.
1937. aastal oli linnakassas kooli ehitamiseks 44 500 krooni ja laenu saamisel loodeti juba samal sügisel ehitustööd käima panna.
1938. aasta veebruariks oli Siinmaal valmis järjekordne projekt, mis nägi ette linna I ja V algkooli ühendamise. Uus kool tuli ehitada Eliisabethi ja Väike-Kuke tänava vahelisele krundile, et liiklusmüra ei segaks õppetööd ning õpilastele jääks ruumi mänguplatsideks.
Uus koolimaja oli kolmekorruseline. Osaliselt maa sees soklikorrus sai siiski valguse akendest. Peale klassiruumide olid hoonesse ette nähtud võimla, söögisaalid, käsitööklassid ja vajalikud kõrvalruumid.
Esimeses ehitusjärgus olid kavas kuus klassiruumi, võimla ja kõrvalruumid, et saaks ümber paigutada I algkooli.
Maja selle osa maksumus oli 150 000 krooni.
Teine järk ehk samuti kuus klassi ja koolijuhataja korter pidi maksma minema 67 000 krooni ning kooliasutuse lõplik hind olnuks 217 200 krooni.
Kooli ette jääv nn kaltsuplats plaaniti kujundada avalikuks haljasalaks. 18. märtsil 1938 võttis linnavolikogu kinnitatud projekti ja eelarve vastu. Linnal oli selleks ajaks ehituse tarvis 90 000 krooni, ülejäänud raha pidi tulema laenuna koolimajade ehitusfondist.
Moodne koolimaja
15. juunil korraldatud kuue osalejaga ehitustööde vähempakkumine kukkus läbi, sest linn ei saanud nendega kaubale, kuna väikseim küsitav summa oli 63 000 krooni. 16. juunil anti vundamendi ehitustööd ettevõtja A. Kasele juba otsustuskorras, sest too nõustus töö ette võtma 60 000 krooni eest.
16. augustil pandi pärast valutööde lõppu koolile nurgakivi. Tseremoonia algas vaimuliku talitusega, siis rääkis linnapea Hendrik Soo Riia alevi algkoolist ja uuest ehitatavast hoonest. Linnapea palvel asetas sotsiaalminister ehk Pärnu kunagine linnapea Oskar Kask koolimaja alusmüüri silindri, milles oli kooli ajalugu, uue hoone plaan, ärakiri linnavolikogu otsusest, ajakirju-ajalehti ja kaheksa sel ajal käibinud metallraha. Aktus lõppes hümniga.
Koolimaja ehitasid poolteise aasta jooksul edasi ettevõtjad J. Laasi ja O. Enson. 5. jaanuaril 1940 võttis komisjon eesotsas linnapea asetäitja K. Meimrega hoone vastu. Töö leiti olevat igati korralik, esines vaid mõni väike viga.
Esimeses etapis valmisid soklikorrusel riietus- ja muud abiruumid. Klassitube oli kuus, peale selle loodusklass, tütarlaste käsitööklass, mida sai kasutada lauluklassi ja vajadusel näitelavana, ning poiste käsitööklass (umbes 100 ruutmeetrit). Peale nende õpetajate tuba, kantselei, õppeabinõude ruum. 10x20meetrist võimlat kasutati aulana ning selle juurde kuulusid riietus- ja duširuumid.
Klassides olid seinad enam kui meetri kõrguselt kaetud puupaneelidega. Mõlemal korrusel olid nelja meetri laiused jalutuskoridorid.
Võimla otsaseina kaunistab siiani kujur J. Raudsepa valmistatud dolomiidist ema ja last kujutav reljeef.
Uus haridustempel läks maksma ligi 170 000 krooni, sisustus neelas veel 12 000 krooni ümber. Pärast ehituse vastuvõtmist viidi maja kahe päevaga kasutamiskorda ja 8. jaanuaril 1940 algas hoones õppetöö.
1940. aasta juulis määras haridusministeerium Pärnu linnavalitsusele lisalaenu 90 000 krooni vastvalminud majale juurdeehituse tegemiseks.
Sama aasta kevadel korrastati kaltsuplats ja lammutati kooli ees olnud vana puitelamu, et uushoone fassaad mõjule pääseks.
1952. aasta sügisel sai maja endale Pärnu I keskkool ja praegu õpetatakse seal lapsi Hansagümnaasiumi nime kandvas koolis.