Eile hommikul asus Kihnu väljuvale esimesele lennule Pärnust neli reisijat, viimane pärastlõunane saarelt mandrile reis oli aga varakult viimse kohani kinni pandud.
Kihnu lennujaamas löövad telefonid tuld
“Reedel on meil kolm graafikujärgset reisi ja kõigile on pileteid kinni pandud, ilmgi paistab olevat selline, et lennuk saab sõita,” rääkis Kihnu lennuvälja operaator Helje Saare, vastates Sääre külas oma töölaual helisenud mobiilile.
Läinudtalvise hooajaga võrreldes ongi töökorralduse suurim erinevus Pärnu maavalitsuse tellitavatel ja AS Aviesi teenindada lennuliinil see, et piloodid ei anna infot ega broneeri pileteid. See töö nagu valdavalt kihnlastest reisijate küsimustele vastamine on jäetud Kihnu lennuvälja operaatoritele.
Tahavad suhelda
“Mõnikord heliseb kolm telefoni korraga, kõigepealt võtan lauatelefoni, teistele saab tagasi helistada,” mainis Saare. Üks neist kolmest on tema isiklik telefon, teised kaks aga töökõnedeks, et anda lennu- ja piletiinfot numbritelt 446 9946 või 503 3315.
“Pilootide koormus piletite müügi ja broneerimise korraldamisel on märgatavalt väiksem, müüme pileteid Pärnust Kihnu poole, aga me ei võta ise kõnesid vastu, see oli äärmiselt tülikas ja kogu aeg oli telefon kinni ilmselt,” seletas Aviesi piloot Tõnu Ader väljalennu eel, viidates öelduga sellele, et lennu ajal lülitatakse mobiiltelefonid ohutuse tagamiseks välja.
Kaheksa reisijakoha ja kahe piloodiga õhusõiduk lendab paarisaja meetri kõrgusel kiirusega 200 kilomeetrit tunnis ja on 15 minutiga Pärnust Kihnus või sealt tagasi.
“Võrreldes eilsega, on täna ikka ilus ilm,” nentis AS Tallinna Lennujaama Pärnu lennujaama juhataja Erki Teemägi, mõeldes neljapäeval tunni võrra edasi lükkunud õhkutõusmisele. “Kihnu lennates polnud mere kohal enam vahet, kus on maa, kus taevas, kõik oli ühtlaselt hall.”
Poole tuhande püsielanikuga Kihnust naasnuna märkis Teemägi, et mandri ja saare vahel liikuma pääsemise mõttes ta eelmise aastaga suurt erinevust ei näe.
Ehk ainult selles, et inimestel, kellega Avies on teinud piletite broneerimise ja müügi lepingu, lasub kohustus organiseerida vajadusel nii takso kui hõljuk.
“Rahvale see võimalus meeldib, esimest aastat on nii,” kinnitas Kihnu vallavanem Ingvar Saare. “Taksobussi tellimist on vähem olnud, aga koos kauba ja inimestega on hõljuk Munalaiust üle 30 korra üle käinud.”
Paindlik lahendus
Liivi lahe rüpes asuva saare talvise elu toimimisel arvas vallavanem igati tõhusaks maavalitsusega koostöös leitud paindliku lahenduse, kuid nentis, et operatiivse infovahetuse korraldamine näiteks internetis ning logistika vajavad läbimõtlemist ja raha.
“Praegu on nii, et kihnlasel peab olema auto Kihnus, Munalaiu sadamas ja Pärnu lennuväljal, sest iial ei tea, kuhu sa parasjagu juhtud,” rääkis vallavanem.
Ametliku jäätee avamist mandri ja saare vahel takistab paks lumekiht, mille all jää ei kasva vajaliku paksuseni. Nii ongi lennuk ja hõljuk ainsad liikumasaamise vahendid, kuni kevadpäike jäisest kaanest jagu saab ja parvlaevadele meretee avab.
“See on väga hea korraldus, inimesed saavad ju liikuda, tunne on kindlam, kuigi ma eelistan Munalaiust otse Kihnu saamist,” ütles Pärnu lennujaamas turvakontrolli eel Urve Uustalu, kes lendas saarele oma ema, legendaarse Kihnu Virve ja Pärnumaa kultuuripärli sünnipäeva tähistama.
Pärnu maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu sõnas, et vee- ja õhutranspordi korraldamiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Pärnu maakonnale 2010. aastaks eraldanud 10,6 miljonit krooni. Siia on arvatud Pärnu, Kihnu ja Manija vahet sõitvad alused, hõljuk, lennuk ja lõpuks taksogi, sest lennuki asemel sellesse astunu maksab ühe otsa eest vaid tammsaare.
“Graafik on üsna vaba, veetakse nagu vaja, nii kaupa kui inimesi, dispetšerside on väga hea,” kostis Rahu. Lisades, et kui ainuüksi jõuludest võttes tehti vana aasta sees 30 lendu Kihnu ja Pärnu vahel, 2008. aastal samal ajal kümme korda vähem.
Vastavalt Pärnu maavalitsuse korraldatud hankele ja lepingule teenindab AS Avies Kihnu liini aprillini. Uue hanke alusel tuleb õhuliinile teenindaja detsembrist.