Igale väikesele rahvale on rahvuskaaslaste võidud ja kordaminekud maailmas eriti olulised. Kaasa arvatud ajaloolised võidud. Mäletate: viis aastat tagasi Baltimaade presidendid Moskvasse 9. mail ei läinud. Õige otsus, aga miks Ümera aastapäev?
Lugeja kiri: Uue riigipüha asemel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuldavasti ei plaanita kuidagi tähistada Ümera lahingu võidu 800. aastapäeva. Huvitav, mis ajendil tähistati Võnnu lahingu aastapäeva? Väekontingent ju sama.
Põnev oleks teada saada põhjusi, veel huvitavam lugeda kultuuri- ja kaitseministeeriumi arvates tähistamist väärivate tähtpäevade nimekirja. Kriitilise pilguga, sest masu ajal peab üritusi kokku tõmbama.
Ehk on põhjus hoopis kultuuripealinnaks saamisel? Tähistamine ei sobi nagu euroopaliku (kristliku) kultuuriruumi kuulumisega. Aga mõni aeg tagasi saime teada, et eestlased on kõige uskmatum rahvas maailmas. Kuidas selles valguses sajandite eest saabunud kultuuripärandiga on?
Oot! Kas tõesti on tegemist juba õppekavade muutusega, milleks mõttetute aastaarvude meelespidamine? Mait Metsanurga romaanigi peaks välja jätma. Siiski mitte, sest siis ärkavad soolise võrdõiguslikkuse eest võitlejad: seal ju osav, tark ja oluline naistegelane.
Aga ikkagi peaksime hilissuvel tähistama Ümera lahingu aastapäeva, vähemalt lipupäevana.
Kuna meil ikka mitu püha kokku langeb, sobiks 24. august kui pärtlipäev: rukkiema ehk rohuema, kapsapeade pööramise ja lambaniitmise päev. Niimoodi saaks kultuuripärandi loend pikem ja vääriks kõigile tutvustamist. Ja ökovärgi maiguga!
Miks on Ümera aastapäev siiski oluline?
Teadupärast purustas 1210. aastal lõunaeestlaste malev Koiva (Gauja) parempoolse lisajõe Ümera (Jumara) suudme lähedal sakslaste (Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi) ja nendega liitunud latgalite ning liivlaste väe.
Muide, 1210. aastal sõlmisid just sakslased kokkuleppe venelastega (Polotski vürstiga), et end eestlaste rünnakute vastu julgestada. Sellest paktist kirjutas Läti Henrik.
Sel võidupäeval tähistaksime anastajate, agressorite ja diktaatorite (paavst Innocentius III*) üle saavutatud üürikest, aga olulist võitu. Seda enam, et võitis ju demokraatlikult meelestatud Eesti maavanemate ühendus.
Kas see pole küllaldane põhjus 800. aastapäevast hoolida?
* Innocentius III oli paavst 1198–1216. Sel ajajärgul sekkus ta otsustavalt Saksa-Rooma troonitülidesse, muutis Inglismaa, Aragoni, Portugali ja Bulgaaria oma vasalliks. Korraldas IV ristisõja ja ristiretke preislaste vastu, kinnitas Mõõgavendade ordu asutamise (1202) ja aitas kaasa inkvisitsiooni loomisele.
Nii saime meiegi kultuurseks.