Margus Püüa: Kiire internet on maaelu eeldus

Margus Püüa.

Möödunud aasta aprillis toimus Eesti infotehnoloogia valdkonnas märkimisväärne sündmus: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit leppisid omavahel kokku, et aastaks 2015 pääsevad projekti “EstWin” vahendusel kõik Eesti elanikud ja asutused soovi korral ligi kiirele, kuni 100 megabitti sekundis andmevahetust võimaldavale andmesideteenusele.

Need infoühiskonda jõuliselt edasi viivad kokkulepped puudutavad esmajärgus maapiirkonda, kuna linnades on juba küllaltki korralik ja soodsa hinnaga andmesideteenus saadaval.

Eesti on asustusega 30 inimest ruutkilomeetril Euroopas tagantpoolt teine ja sideettevõtjail ei ole seni olnud majanduslikult kasulik igasse külla kaableid vedada. Tõsi, traadivaba teenus ulatub kõikjale, kuid selle andmevahetuskiirusest ei piisa kasvavate andmemahtude edastamiseks.

Kõiki praegu ja tulevikus kasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi võimaldav kiire andmeside baasvõrk ehitatakse arvestusega, et ühenduspunktid ei jääks majapidamistest või asutustest kaugemale kui 1,5 kilomeetrit.

Sealt edasi ehitavad teenusepakkujad juba ise konkurentsi tingimustes jaotusvõrgu teenuse pakkumiseks. Baasvõrgu loomisega soodustatakse konkurentsi, mis omakorda toob maapiirkonnaski lõppkliendile hinnad alla. Eesmärk on, et maal saab kvaliteetset teenust osta sama hinnaga nagu linnas.

Milleks kiiret internetti vaja on? Vahest oleme kõik märganud, et teave, mida internetis kasutame, ei ole enam ammu pelgalt tekst. Inimestele tõelisi väärtusi loovad rakendused ja muidugi meelelahutus kasutavad kõikvõimalikke meedia vorminguid, lõpetades näiteks kõrgresolutsiooniga HD-pildiga.

Riigi üks prioriteete infoühiskonna arengukava järgi on see, et kõik inimesed saaksid kasutada paljusid avalikke teenuseid üle interneti. Osutatagu seda teenust siis kas kesk- või kohaliku valitsusasutuse kaudu. Samuti räägib nimetatud arengukava avaliku, kolmanda ja erasektori ühisest teenuseruumist, kus inimesele pakutakse teenuseid tervikuna.

Seejuures peaks saama neid teenuseid pruukida suvalise elektroonilise seadmega (arvuti, mobiiltelefon või mõni muu tulevikus lisanduv vidin). Kuigi juba leidub häid näiteid edukatest teenustest, mida kasutatakse mobiiltelefoni vahendusel, näiteks kalastusloa hankimine, jagub eri seadmete kasutuselevõtul arenguruumi küllaga. Täiesti uus lahendus on selles valguses digi-TV, mis võimaldab tavapärast aparaati uuel moel kasutada.

Kvaliteetne, kiire ja töökindel andmesidevõrk on niisiis arengu oluline eeldus. Tahame seda või ei, aga selgesti on näha: mida aeg edasi, seda rohkem on meid ümbritsev võrgus (autod, majad, kodumasinad ja muud vidinad). Selle tõrgeteta töötamiseks on vaja küllaldast ressurssi.

Võrkude planeerimist on alustatud, käesoleva aasta alguses korraldab võrguarendamisega tegelev Eesti Lairiba Arenduse SA esimesed projekteerimis- ja ehitushanked. Siis selgub, mis järjekorras kiire internet maapiirkondadesse jõuab. Labidas lüüakse mulda ja esimesed valguskaablid veetakse siis, kui maa on tahenenud.

Baasvõrgu projekti ligikaudne maksumus on 1,5 miljardit krooni, millest suurem osa loodetakse saada Euroopa Liidu tõukefondidest.

Kogu ettevõtmine on märksa mahukam, sest operaatorid finantseerivad jaotusvõrgu ehitamist ning teenuste pakkumiseks vajalike seadmete hankimist. Projekti maksumuseks võib Eesti Lairiba Arenduse SA juhataja Olav Harjo hinnangul kujuneda üle viie miljardi krooni.