Folklooriharrastus tõmbab Pärnumaal rahvahulki

Festivalile “Baltica” minnakse ehedate pärimuslugude ja -lauludega. Pildil folkloorirühm Krõõt ja Kraaded.

FOTO: Ants Liigus

Laupäeval toimus Pärnu Nooruse majas traditsiooniline Rääma folklooripidu, mis ühtlasi kujunes Pärnumaa folklooriansamblitele „Baltica“ festivali ülevaatuseks.

Kõlasid laulu-mängud, muistsed lugulood ja tähendamissõnad, esineb folkloorirühm Krõõt ja Kraaded.

FOTO: Ants Liigus


Kokku astus Nooruse majas üles 22 folkloorirühma, neist kaks olid Läänemaalt ning 20 Pärnust ja Pärnumaalt.



Rühmadele andsid hinnangu tunnustatud folkloristid Ingrid Rüütel, Igor Tõnurist, Angela Arraste, Sille Kapper, Jaanika Oras ja Krista Sildoja.



Pillimeeste puudus


Ingrid Rüütel tõdes, et Pärnumaalt soovib “Balticale” tulla alati palju rühmi. “Hästi palju on tegijaid, kes tulevad folkloorirühmade liikumisega kaasa. See on vahva. Enamasti on vanad, tuntud kollektiivid. Kes esineb vanamoodi, kes on mõelnud midagi uut välja ja mõni on väga armas uustulnuk,” rääkis ta.



Rüütel kiitis lasterühma etteastet. “Täiesti kompvek! Lapsi ei ole kerge esinema panna. Nii hästi, et nad tunneksid: see on nende laul ja mäng, mida nad laulavad-mängivad. Kompositsioon ja esitus - kõik oli tore,” kinnitas teenekas folklorist.



Täiskasvanute rühmadest ei tahtnud Rüütel kedagi esile tõsta. Päeva vältel oli mitu vahearupidamist, kus rühmajuhtidele tehti väikesi märkusi, anti näpunäiteid ning jagati kiitust. Pea kõik kavad vastasid Rüütli arvates “Baltica” eesmärgile esitada võimalikult tihedalt oma kodukandi repertuaari.



“Mõni rühm oli, kel üldse ei olnud Pärnumaa repertuaari, ja seda ma heitsin natuke ette. Pärnumaalt on kogutud väga palju folkloorset materjali. Küll laule, küll pillilugusid ja tantse. Väga palju on kasutamata materjali, mitte ainult kirjapanekute näol, vaid ka filmilinte ja videoid. See kõik asub muuseumiarhiivides,” arutles folklorist, kes 1960ndatel - 1970ndatel on siinmail ekspeditsioonidel rohkesti rahvapärimust kogunud.



Pilliõpetaja ja -meister Raivo Sildoja peatus pikemalt pillimeeste esinemisel.



“Käies Eestis ülevaatustel, võib näha, et pillimehi ei ole väga palju. Folkloorirühmades on pillimeestest puudus. Tänagi pidi mõni pillimees kolmele rühmale mängima. See on kummaline, eriti kui on teada, et Pärnus on väga pika traditsiooniga muusikakool, kus arvukalt muusikuid koolitatud. Ometi napib rahvamuusika valdkonnas pillimehi,” rääkis Sildoja. See võiks anda mõtlemisainet Pärnu muusikakoolile: ehk oleks aeg võtta õppekavasse rahvamuusika suund? Et kasvaks peale uus rahvamuusikute põlvkond ja leeveneks kohalik pillimeestepõud.



Folkloorinõukogu juhatuse liige Igor Tõnurist mainis, et polnud kava, mida ei võiks “Balticale” lubada. “Kõik rühmad on aru saanud, milline on “Baltica” suunitlus,” kinnitas ta. ”Me ei oota kunstlikult loodud ega lavale seatud kavu.”



Massiline harrastus


Tõnurist avaldas kahetsust, et vähe kuulis Pärnumaa algupärast rahvalaulu. Ainult üks kollektiiv esitas Vändra kandi regilaule. Temagi nimetas, et Pärnumaalt on üles kirjutatud väga huvitavaid regiviise ja tekste, mida julgesti võiks repertuaari võtta.



“Tahaks, et kaasatud oleks rohkem soliste-rahvapillimehi, kes esitaksid instrumentaalpalu. Pärnumaal on ekspeditsioonide käigus lindistatud väga häid rahvapillimehi, toredaid viiulilugusid. Peate mõtlema, kuidas kaasata kohalikke pillimehi,” märkis folklorist.



Tallinna ülikooli tantsuajaloo teadur Sille Kapper rääkis, et Pärnu on järjekorras viies ülevaatuse piirkond Eestis. Rühmi on üle vaadatud Tallinnas, Karksis, Saaremaal ja Põlvas.



Nii mandri kui saarte Pärnumaa on ajalooliselt tuntud kui rahvapärimuse kant, hästi tantsulembene piirkond. Ehk on tänu sellele siin folklooriharrastus massilisem kui mujal Eestis, pakkus Kapper. “On erakordne, et nii palju inimesi tegeleb pärimuskultuuri elustamisega. Rõõmu teeb, et Pärnumaa folkloorirühmades tantsitakse ja mitu lavatantsurühma on teinud toreda folkloorikava. Muidugi ekspluateeritakse siin Kihnu folkloori nii palju, kui annab,” kommenteeris tantsuspetsialist.



Pärnu linnavalitsuse rahvakultuuri peaspetsialist Alli Põrk tõstis folklooripeolt esile folkloorirühmade Pernu Läte, Linnutaja, Kirmase ja Piccolo kava.



Tänavune “Baltica” festival toimub Eesti eri linnades 9.-12. juulini. Teemaks on “Laul ja liikumine”. Pärnus tulevad festivali kontserdid 11. juulil.

    Loe ka neid

    Tagasi üles