Toomas Kivimägi: Oleme uue tõusu alguses

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi Pärnu kontserdimajas toimunud Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel. Foto: Urmas Luik

23. veebruaril Pärnu kontserdimajas toimunud Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel peetud kõne.

Auväärt Pärnu maakonna ja Pärnu linna vapimärkide kavalerid, auväärt daamid ja härrad.

Mul on suur au tervitada teid kõiki ja üheskoos tähistamas meie ühist - oma riigi 92. sünnipäeva. Soovin teile kõigile palju õnne, jätkuvat energiat, ideid ja meelekindlust Eesti Vabariigi, s.o meie ühise Kodu, veelgi paremaks muutmisel.

On suur rõõm, et teid on täna siin nii palju. Kui mitmel eelneval aastal toimusid Pärnu linna aastapäevaaktused pooltühjale saalile, siis täna, kui päris aus olla, tuli rahvast rohkem, kui me arvestasime. Pidime lisatoole kruvima ja keskrõdugi avama. Ent keegi ei pea muretsema - kõik on kutsutud! Tänan, et te meie kutsesse nii auväärselt suhtusite.

Koos olemist ja vahel ka koos pidutsemist ei tohi alahinnata ka majanduslikult keerukamatel aegadel. Seda enam, kui suure osa peokuludest võtab enda kanda keegi teine. Siinkohal tahangi tänada Pärnu Sadamat, AS Pere ja hr Rein Kilki, kes üheskoos võtsid enda kanda meie tänase peolaua katmise. Suur tänu!

Eelmise nädala Pärnu Postimees üllitas eksitava üldistuse lausa peauudisena “Pärnu maakond ja linn on eri meelt”. Mul on hea meel kinnitada vastupidist: Pärnu linn ja maakond on ühtsemad kui viimasel kümnel aastal. Selle märgiks oli kas või 23. veebruari ühine vastuvõtt ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. Kõige selle taga - kellele meeldib, kellele mitte - on pärnakate ülekaaluka enamuse tahtel toimunud muutused Pärnu linnajuhtide seas.

Senisest tihedam ja parem koostöö maa ja linna vahel on üks Pärnu uue linnavõimu eesmärke. Suurepärane näide sellest on Pärnumaa omavalitsuste ühine otsus osaleda Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse (rahvapäraste nimedega ökomaja või loodusmaja) väljaarendamisel. Vaatamata sellele, et objekt ise saab asuma Pärnu linnas. Keskuse maksumus on üle 50 miljoni krooni ja meie eesmärk pole väiksem, kui et Pärnust peab saama Eesti parim noorte keskkonnahariduskeskus.

Eriti väärtustan asjaolu, et Pärnumaa omavalitsuste liit (POL) nõustus rahaliseltki sellesse projekti panustama. Kuigi jutt on vaid ühest miljonist kroonist, on see, nagu ma POLis esinedes korduvalt märkisin, märgilise tähendusega. Koos tehes on tulemus parem ja odavam. Piiride kitsendavat iseloomu tuleb leevendada.

Pärnu linna rahaasjadest

Pärnu linna 2010. aasta eelarve kokkupanemine oli kindlasti viimase kümnendi suurim väljakutse. Näitena: kui 2008. aastal laekus Pärnu linnaeelarvesse üksikisiku tulumaksu 333 miljonit krooni, siis selle aasta prognoos on 257 miljonit. See on miinus 76 miljonit krooni.

Vähe sellest: kõik see 76 miljonit oli jooksvate tegevuskuludega kaetud. Seepärast kordan veel: kulude vähendamisele Pärnu linna rahaasjade kordasaamisel polnud alternatiivi. Tulude märkimisväärne kasv sel ega järgmisel aastal pole reaalne.

“On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde,“ on öelnud president Lennart Meri. Meie oleme valinud tee rääkida asjadest nii, nagu nad on.

Pikas perspektiivis tuleb fookus suunata just tulude suurendamisele, mille kaks peamist teed on ettevõtluse arendamine ja Pärnu linna elanike arvu kasvatamine. Oluline nende mõlema puhul on see, et need meetmed ei rakendu üleöö. Erinevalt linnaelanike või ettevõtjate maksukoormust suurendavatest meetmetest, nagu müügimaks, maamaksu soodustuste kaotamine või bussipiletihinna tõus. Ent me ei pidanud ega pea viimati nimetatute kasutamist majanduslikult keerukal ajal õigeks, eelistades kulude vähendamise teed.

Tahan tänada kõiki, eranditult kõiki Pärnu linna allasutusi, koole, lasteaedasid, vanadekodusid, huvikoole, raamatukogusid, spordiklubisid ja muusikuid, sest kõik nad andsid tasakaalus linnaeelarvesse oma panuse. Ära tuleb märkida linnavalitsust ja linnavolikogu, mis said ja saavad kõige suurema kärpe osaliseks.

Nii suur kokkuhoid – ligi 80 miljonit krooni ühe kuuga - on võimalik üksnes siis, kui kõik panustavad. Minu eriline tänu kuulub Pärnu linna koolijuhtidele ja õpetajatele, kes küll väikse kahestumisega iseendas ja oma kollektiivi ees, ent lõppkokkuvõttes kindlameelselt otsustasid aidata kanda Pärnu Ülejõe gümnaasiumi ja Hansagümnaasiumi remondikulusid. Tänan teid suuremeelsuse eest!

Kahjuks ei saa ma lubada, et me järgmisel aastal teie abi ei vaja, aga luban, et juba järgmisel aastal vähendame teie panust nimetatud laenu, võiks ju öelda tsunftikohustuse katmisel.

Tahan tänada kõiki Pärnu linna pensionäre, kes on panustanud linna rahaprobleemide leevendamisse ligi kuus miljonit krooni. Samuti uute ilmakodanike vanemaid, kelle panus on suurusjärgus paar miljonit. Viimati nimetatu on üks valusamaid lõikeid. Oluline on tõdemus, et on inimesi, kes vajavad ühekordset toetust linna rahakotist kui õhku, aga ehk veel rohkem leidub neid, kes saavad ilma selleta väga hästi hakkama. Eesmärk on taastada neile, kes seda vajavad, sünnitoetus oma kunagises suuruses (5000 krooni) lähema kahe-kolme aasta jooksul.

Tänada tahan kõiki Pärnu linna elanike, kes on mõistnud, et loodusjõududega võidelda pole võimalik, vaid nendega tuleb arvestada. Me võime kogu raha kulutada lume sulatamisele, aga ikka jääks libedaid linnatänavaid. Jah, võtame teatud riski, liikumine ja liiklemine linnatänavatel on oluliselt ebamugavam kui suvel, aga eelistame lume sulatamisele pigem lappida kevadisi tänavaauke.

Mis ootab meid veel ees?

Oleme uue tõusu alguses, seda nii majanduslikus, kultuurilises kui sotsiaalses mõttes. Olen kindel, et 2011. aasta tuleb majandusele parem kui 2010. Julgus vaadata ettepoole ja hetkeolukorra positiivne sõnastamine aitavad kergemini kanda seniseid tagasiminekuid.

Üheks masenduse põhjustest on seegi, et olime hea eluga juba harjunud. Valus oli tõdemus, et tegelikult elasime üle oma jõu – emotsioonide ja laenuraha arvelt. See ei saa kunagi kesta igavesti ega ole jätkusuutlik. Mida varem sellest aru saame ja sellega arvestame, seda parem.

Oleme sellest aru saanud ja oma “unistused” praeguste sissetulekute järgi seadnud. Pärnu linna jooksvad tegevuskulud on sel aastal ligi üheksa protsenti väiksemad kui jooksvad tegevustulud. Selle triviaalse põhimõttega arvestamine on Pärnu linna viimaste aastate majapidamises väga harukordne, viimasel kolmel aastal polegi seda juhtunud! Illustreerivalt võib öelda, et viimasel kolmel aastal sai linnapea oma palgaraha pangalt ja laenuraha arvelt.

Vähendame Pärnu linna laenukoormust 30 miljoni krooni võrra, investeerime selgi aastal linnaeelarve kaudu rohkem kui 100 miljonit krooni. See kõik annab meile õiguse Eesti Vabariigi sünnilinnas tunda rõõmu ja rahulolu.

Strateegiliseks eesmärgiks seame kogu maakonnas elanike arvu kasvu. See on üks paremaid ja jätkusuutlikumaid tulubaasi suurendamise allikaid. 150 inimest, nende hulgas nii töötajad, pensionärid kui lapsed, tähendab miljonit krooni maksutulu omavalitsusele. Seda igal aastal. Rõõmu teeb, et Pärnu linna rahvastik kasvas eelmisel aastal 170 inimese võrra. See teeb  linnaelanike arvuks 43 611 inimest. See on positiivne märk ja teeme kõik, et sellest saaks tendents.

Pärnu oli, on ja jääb oluliseks tööstus-, turismi-, kuurort- ja kultuurilinnaks. Selles kontekstis on esmatähtis linna hea maine taastamine. Selle parandamisse on olulise panuse andnud meie valijad. Kuigi Pärnu Postimehe uudistetoimetus valab vaid tuld ja tõrva uue linnavõimu peale, ei ole see muutnud vähimalgi määral linna elanike suhtumist ja toetust. Küll mõjutab selline arusaamatu käitumine negatiivselt linna mainet väljastpoolt vaadates.

Seepärast tahaks väga loota, et mõni Pärnu Postimehe ajakirjanik saaks lõpuks üle pettumusest valimistulemuste üle ja hakkaks asjadest tasakaalukalt ja Pärnu linna ning maakonna arengu huve silmas pidades kirjutama. Volvo korporatsioonile on juba küllalt reklaami tehtud.

Suurepärane võimalus meid taas pildile tuua on rahvusvahelised hansapäevad, mis toovad linna ligi 100 000 külastajat rohkem kui tavapäraselt. See on proovikivi paljudele linna teenindusettevõtetele ja Pärnu linnale tervikuna. Jutt pole niivõrd selle kolme-nelja päevaga teenitust, vaid sellest, milliste muljete ja emotsioonidega nad siit lahkuvad. Ehk kas nad tulevad siia tagasi ja mis on see sõnum, mille nad viivad oma sõpradele ja tuttavatele.

Hea märk on asjaolu, et Pärnu on taas saamas Eesti riigi kõrgete väliskülaliste väljasõidukohaks, nagu ta oli seda seitsme-kaheksa aasta eest. Kindlasti tõuseb meie endagi eneseväärikus, teades, et Pärnu on see väljavalitud paik, kuhu tahetakse riigijuhte tuua.

Maine kontekstis tahame algatada diskussiooni Pärnu tunnuslause üle. Vahelduseks kiidan Pärnu Postimeest, mis sama üleskutsega esines. “Ela või ise” ei tekita vähemalt minus mingeid positiivseid emotsioone. Samal ajal on Pärnu linna tekstiline logo, selle graafiline kujundus igati mõnus. Ehk on just siin mõttekoht, et rohkem väärtustada Pärnut kui Eesti Vabariigi sünnikohta. Pärnu linnavolikogu liige Jüri Kask on välja käinud mõtte, et Pärnu tunnuslause peakski olema “Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn”. Sisult õige, ajalugu ja Pärnu rolli Eesti riigi tekkes väärtustav, isamaaline. Selle üle, kas sellest saab üks ja ainumas, on vaja nõu pidada, ent kindlasti on see märk, mida peaksime senisest oluliselt rohkem kasutama. Seda ju teistel pole.

President Lennart Meri ütles aastal 1993: “Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust.”

Pärnu linna rahaasjade kordasaamine ei sünni samuti valude-vaevadeta. Aga needki valusad otsused on sündinud armastusest ja austusest oma kodulinna vastu ja meie kõigi parema tuleviku nimel: et oleks rohkem aega armastuseks, et oleks rohkem ruumi õnnele.