Internetis öeldakse “onju”, “megairw”, “täiega rõve”

Foto: AFP / Scanpix

Lugemisaasta üks kandvamaid üritusi Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis on kohtumine keele- ja kirjandusloolase Reet Vääriga kolmapäeval, 10. märtsil kell 14 kooli aulas.

Täiskasvanute gümnaasiumi raamatukogu juhataja Aime Kinnepi teatel räägib Reet Vääri oma ettekandes riigieksamikirjandist. Teine teema on “Eesti kirjakeel ja släng: kas nihestunud proportsioonid keelekasutuses?”.

Reet Vääri on pedagoogikamagister, Eesti keele kaitse ühingu juhatuse esimees ja riigieksamikirjandite hindamiskomisjoni liige.

Keele kaitsel

Kinnep märkis, et huvilistel on kooli raamatukogus võimalik tutvuda Eesti keele kaitse ühingu kord aastas ilmuva ajakirja Keelekaitsja viimaste numbritega.

Ajakirja 9. numbrit esitleti Tartu laulupeomuuseumis. Kinnep on üks Keelekaitsja autoreid ning tema info kohaselt astus esitlusel üles huvitava ettekandega Tartu ülikooli magistrant Triinu Laar. Kuna interneti teel suhtlemine muutub iga päevaga ühiskonna järjest loomulikumaks osaks, uuris Laar Delfi foorumite ja kommentaaride põhjal keelekasutust internetis.

Selgus, et juba 2007. aastal käis nädalas Delfi portaalis üle 280 000 inimese. Praeguseks on külastajate arv kasvanud.

Interneti-suhtluskeskkonnas kasutatav keel on oma olemuselt sarnane suulise argikeelega. Samal ajal toodetakse teksti kirjalikult arvuti abil. Internetikeel on suulise ja kirjaliku teksti vahepealne nähtus. Muret tekitab asjaolu, et ei järgita kirjakeele norme. Sageli pole keelekasutus korrektne. Leidub palju lühi-, liitsõna- ja parasiitsõnavorme, slängisõnu.

Nimetagem ettekandest kõlama jäänud näiteid Delfi noortekast: “yks”, “no maitea”, “tegelt”, “uus sonks”, “äge mumeelest”, “daa”, “jaaahhh”, “siiit leiad kiiiresti”, “suht naljakas”, “oleks pleissi vaja”, “megairw”, “täiega rõve”.

Internetikeel avaldab aja jooksul mõju eesti kirjakeelele ja selle olemasolu tunnistamine-kirjeldamine võimaldaks eesti keele õpetajatel paremini selgitada õpilastele eesti keele allkeelte erinevusi. Sel moel saaksid noored sobivaid variante valida ning aidata emakeelt hoida, leidis ettekandja.

Eesti keele ajakiri

9. kogumikus on veel ära toodud psühholoogi ja poliitiku professor Peeter Tulviste mõtted keelehoiust. Esimese Eesti raamatuajakirja Lugu toimetaja Mari Klein selgitab, mida tähendab toimetamine. Ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud Sulev Uus kirjutab ajalehe Sakala keelekasutusest.

Sakala kultuurireporter Margus Haav on võtnud vaatluse alla ärimeeste nimemaitse. Selles numbris on ära toodud Eesti emakeeleõpetajate seltsi pöördumine Eesti Vabariigi institutsioonide ja avalikkuse poole.

Keelekaitsja pole mõeldud ainult erialainimestele, vaid kõigile, kes kasutavad eesti keelt ja kellele on oluline Eesti kultuur.

Kohtumisele Reet Vääriga on oodatud kõik huvilised.