Kõik on kogu aeg ja alati rääkinud, et mina hoidvat oma nina tuule järgi. Et kust puhub, seal mina platsis. Täiesti õigesti on rääkinud. Kui näituseks kevadel on lootust, et turule värsket angerjat tuuakse, teen kohe luhvtiakna lahti, nuuskan nospli sõrmega kuivaks ja istun niikaua kahe jalaga tabureti peal, kui tõepoolest tuuakse. Siis võtan koti näppu, olen kohal nagu kaks ja pool kopikat ning pärast kõik imestavad, kust ma nii head punaste silmamunadega silku sain osta.
Tellijale
Vindi Volli: Mis on, mis on sussi sees?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ja nüüd keerasid mulle kärna kuklasse. Ühest poest tuli kogu aeg head haisu, mina olin mitme kotiga pidevalt kohal ja sooritasin muudkui sisseoste ja igasuguseid muid asju. Siis öeldi, et polevat õige asi, viidi hais minema. Ja mul naine näljas, ise näljas ja närvid on täitsa läbi. Läheks ostaks uue naise ja uued närvid, aga haisu pole, ei oska enam kuhugi minna.