Jahtklubi mürgeldab remondi lõppenuks juuni alguses

Jahtklubi kõrtsi kundesid ootab tundmatuseni muutunud avar saal, mis mahutab üle saja inimese. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Pärnu jahtklubi peahoones aasta alguses alanud ulatuslikud renoveerimistööd on lõppemas ja tundmatuseni muutunud maja külalistele taas lahti. Pasunakoori saatel lindilõikamiseni läheb siiski aega: see on kavandatud tulevasse kuusse.

"On kokkulepe, et 15. mail peaks ehitaja olema lõpetanud, aga karta on, et ega kõik tööd selleks ajaks täitsa valmis ole," tõdes Pärnu jahtklubi kommodoor Egon Elstein. "Parem saagu kõik ilusasti korda. Mõni asi, mida meie või projekteerija pole osanud ette näha, tuleb ringi teha. Kui mai lõpuks on kõik klaar: pildid riputatud, muuseumi väljapanek üleval, simulaatorid valmis, on plaan teha pidulik avamine juuni esimesel nädalal."

Aga hoone on külastajatele juba valla, eelkõige jahtklubi restorani näol.

Seda, kes tänavu pole jahisadamasse jalga saanud, ootab ees üllatus: Tanel Tuhali projekti järgi renoveeritud ja Hannes Praksi juhatusel sisekujundatud klubihoone on saanud varasemast sootuks erineva näo: esimese korruse välissein on sisuliselt üks suur aken.

Uudne voldiksein

"Enne olid ka nagu jahtklubi kõrtsis, aga sees olles sellest suurt aru ei saanud: ei näinud jõge ega jahte," nentis Elstein.

Renoveeritud hoones enam valesti mõistmise võimalust pole: nii restoranist kui klubiruumidest avaneb läbi avarate akende vaade jõele ja sellel toimuvale.

Restorani aknad pole ainult seina sobitatud suured klaasruudud, vajadusel annab kogu seina eest ära lükata, nii et ühel hetkel on külalisel raske öelda, on ta toas või õues.

"See akendega sein on lihtsasti kokkuvolditav ja siis istud peaaegu nagu terrassil," rääkis kommodoor. "Lükandseinu kasutatakse maailmas palju, siin pole midagi enneolematut."

Elstein märkis, et loomulikult on voldiksein tavalisest seinast kallim, kuid ega jahtklubi igal aastal uuendata. Pärast seda, kui hoone 1993. aasta 27. novembril valmis, pole seda tehtud.  

Siin on paslik tuletada meelde, et 1981. aasta juulis maha põlenud klubimaja kohale tosina aasta järel kerkinud uusehitis sai aasta hiljem väärikalt õnnistatud: 1994. aastal korraldati Pärnu lahel maailmameistrivõistlused purjetamise Finn-klassis.

Omalaadne mängumaa

Kui veel restoranis tehtust kirjutada, siis esmalt sinna rajatud lastenurgast, mängumaa ehteks on päris lootsik. "See paat oli enne fuajees," selgitas Elstein. "Mõtlesime, mis sellega peale hakata, ja tegime laste mänguruumi."

Peale rannalinna sadamakõrtsi suurepäraselt passiva vene jagub mudilastel lastenurgas muudki toimetamist: ruumi üks seintest on õigupoolest tahvel, kuhu tõrelemist kartmata annab kriidiga kõike kirjutada või joonistada, aknaesine võre kaitseb ühtaegu klaasi ja on turnimiseks mõeldud varbsein.

Jahtklubi restorani köökki on remondi käigus kapitaalselt ümber ehitatud ja ettevõtte toidusedeli koostamist nõustab kokk pealinnast.

Samuti pakub klubi restoran edaspidi vaimutoitu: klubi on löönud Pärnu muuseumiga käed, et see paneb praegu lagedatele seintele üles põhjaliku väljapaneku Pärnu meresõidu ajaloost, aukohale seatakse Pärnu jahtklubist võrsunud maailmameistrid.

Ehkki enne restorani ühes nurgas kõrgunud lava on nüüd kadunud, ei sega see pidutsemist. Kas tantsuks või muidu rahva lustiks mängivale ansamblile on koht olemas, ruumi jalga keerutada saalis piisab.

Klubilaste oma tuba

Teine suurem töö oli klubiruumide väljaehitamine. "Majandustegevus on tähtis, peame ennast ise majandama, aga seda ei ole õige klubielu arvel teha," märkis kommodoor. "Vanasti oli juhtumeid, kui restoranis oli pulm või sünnipäev sees ning kui mehed tulid merelt, oli uksel silt "Reserveeritud" ja oma klubi liikmed jäid ukse taha."

Nüüd on Elsteini väitel kindel plaan, et isegi kui restoran on viimase kohani hõivatud, ei tule klubiruumide väljaüürimine kõne alla. "See on koht, kus merelt tulijale leidub alati ruumi, siin on tal alati võimalik saada süüa-juua," selgitas Elstein. "Peahoone teine tiib on äripool ja see on kõikidele lahti. Arvan, et nüüd on hundid söönud ja lambad terved."

Täiesti uus esik  

Kes vana maja mäletab, sellele meenub, et sissepääsust vasemale jäid vaid tualettruumid, mujale polnud sealt võõral pääsu.

Vähe sellest, et uuenenud hoones on varasemast teistmoodi fuajee - kunagises esikus on nüüd pika letiga baar -, on uus treppki: enne sisseastuja otseteed teisele korrusele viinud trepp asub sootuks mujal. Ennist mainitud ummiktee asemel on aga avar läbipääs, mis viib klubiruumidesse.

"Varem olid siin igasugu tehnoruumid, kubatuuri oli, aga õiget kasu neist polnud," tõdes Elstein.

Tuba on avar. Seal on toolid-lauad 50-60 inimese tarvis, klaasseina taha jääb veel üks ruum, mida Elsteini väitel ollakse nõus jagama heade sõprade, siinsete ülejäänud klubidega, nagu Lions Club, Round Table.

Klubiruumi ühes seinas on pooleldi valmis kohad kahele simulaatorile. Tänu nüüdisaegsele tarkvarale saab need timmida töötama selliselt, et nende kasutaja tunneb end kui purjeka roolis. Keeruline pole arvutit ümber häälestada nii, et mängurooli hoidja tunneks end nagu võimsa kaatri kaptenisillal.

Simulaatorite kallal on veel ühte-teist nikerdada: tulevikku jääb see päev, kui simulaatori juurde paigaldatakse vastavad mehhanismid, mis panevad jalgealuse põranda arvutipildiga sünkroonselt liikuma. Teadjad räägivad, et sel juhul võib kuvari ees istuja jääda koguni merehaigeks.

Peale avarate akende jääb klubihoone puhul silma veel üks uus detail: hoovipoolsele küljele teise korruse kõrgusele on ehitatud terrass. Kommodoori väitel oli rajatis valmides neile endalegi väike üllatus.

"Oli mõte, et kui kunagi teha veel remonti ja võtta majutustubadesse uksed sisse, saab tubade jaoks rõdu," meenutas Elstein. "Nüüd sai rõdu nii suur ja suurepärase vaatega, et ei tahaks seda enam tubade tarvis kulutada. Parem panna siia toolid ja lauad, siin on ideaalne koht vaatamiseks, kui suvel õues kontserdid toimuvad."

Järgmine on sadam

Kui praegu võib jahtklubi probleemidesse pühendamatul jääda mulje, et rajatised on renoveerimistööde järel lõplikult valmis, siis see on ekslik arvamus.

Peahoonega ehk pole lähiaastatel tõesti muret, ent hoolt vajavat leidub klubi sadama territooriumil veel. Kaid eelkõige. Pealegi on kaldakaid valminud hulga aastate eest, kui rõhku pandi kvantiteedile, mitte aga kvaliteedile.

"Nii laevad kui kraanad on läinud kogu aeg suuremaks ja raskemaks ja ma vaatan hirmuga, kui kaua see kai vastu peab," tõdes Elstein.

Amortiseerunud sadamarajatiste uuendamise rehkendused on tehtud, aga selleks tarvilikku 16 miljonit krooni pole klubil hoobilt kusagilt võtta. Seepärast on kogu lootus eurorahal. Nagu peahoone renoveerimisel: tööde eelarveks olnud 10,2 miljonist kroonist saadi viis miljonit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu euroliidust.

"Kui jahisadama aastane käive on umbkaudu 700 000 krooni ja vaja on 16 miljonit, on selge, et omavahenditest klubi neid töid teha ei suuda," märkis kommodoor.

Rahalaeva saabumise taga seisab veel ühe sadamahoone värskendamine, mis tegelikkuses tähendab küll sisuliselt päris uut ehitist. Jutt käib jahtsadama peavärava kõrval asuvast korrapidaja ja kaupluse majast.  

Kavas on nihutada praegune ehitis mõned meetrid nii jõe kui ka jõesuudme poole, et saada sedasi ruumi jalakäijate ja rattatee tarvis.

See tehtud, võib ligi 230ruutmeetrise hoone ehitus alata.

Projekti kohaselt kasvab praegu ühekorruseline maja Kesklinna silla poolt korruse võrra kõrgemaks, sinna tuleb sadamaülema kontor, esimesel korrusel saavad olema merelt tulijate duši- ja tualettruumid, info- ja internetinurk, pesumasina ruum ja umbes 160ruutmeetrine meretarvete kauplus.

"Loodame, et ühel päeval hakkame Vallikääru sadamat haldama ja siis saab sadamaülem oma sillalt ühe nupuvajutusega avada jalakäijate silla," maalis Elstein pildikese Pärnu jahtklubi lähitulevikust.