Maidani revolutsioon lõppes võimuvahetusega 22. veebruaril ja vastuhakk sellele algas päev hiljem Venemaa merebaasis Sevastopolis, kui rahvajõuk väljakul tegi linnapeaks Venemaa kodaniku. 27. veebruari hommikul hõivasid tundmatus vormis relvastatud isikud Krimmi parlamendi, tegid väikepartei juhist poolsaare uue füüreri ja algas Moskva-meelsete otsuste vorpimine. Kõik järgnev oli okupatsiooni vormistamine, kaasa arvatud neli korda ettepoole toodud ”rahvahääletus“, millega kiirustamine kuulus elanike psühholoogilise ajupesu valdkonda.
Tellijale
Kommentaar: Tõehetki Krimmist ja Ukrainast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit ja USA ladvik jätkasid pimesikumängu, sidudes Moskva karistamisotsused Krimmi referendumi toimumisega 16. märtsil. Tänu sellele sai Kreml vabalt tegelda Ukraina lõpliku lõhkumise operatsiooniga Ida-Ukrainas, kus märatsev venekeelne mass korraldas ühe tormijooksu teise järel oblastivalitsuste hoonetele, pani lehvima Vene lipu – ühele hoonele ka Suurbritannia lipu, mis mõistagi kuulus USA mõnitamise valdkonda.