Internetist ostmisel varitsevad ohud

Eve Olesk. Foto: Erakogu

Üha enam ostavad inimesed e-kaubamajadest ja oksjoniportaalidest, kus kaup on sageli tavapoest soodsama hinnaga ning seda saab valida ja tellida kas või kodus diivanil lesides.

Siiski ei tasu unustada ohte, mis sellise ostmisviisiga kaasnevad. Harvad pole juhtumid, kus müüja tausta kontrollitakse siis, kui juba makstud kauba kättesaamisel ilmnevad probleemid.

Mis äratab kahtlust?

Eestis on levinud skeem, kus internetis pakutakse müügiks eri esemeid (eriti mobiiltelefone), kuid osalise ettemaksu teinud või kogu arve tasunud ostja ei saa lubatud kaupa kätte ega tagastata talle rahagi.

Mullu oktoobris laekus Virumaa õiguskaitseasutustele mitu avaldust seoses kelmiga, kes internetis pakkus soodsalt müüa elektroonikaseadmeid, kuid raha ülekandmisest hoolimata ei saatnud ostjaile tellitud kaupa. Kannatanud uurisid interneti kaudu müüja tausta alles siis, kui olid aru saanud, et neid on petetud. Ja avastasid oma üllatuseks, et internetilehtedel on üleval hoiatused neid petnud mehe kohta, kes esitleb end valenime all.

Kui mingi asi on liiga odav, et olla tõsi, siis nii tihti ongi. Sageli ei jõua soodne kaup kunagi ostja kätte või kui pakk tulebki, on selles mõni väärtuseta ese. Nii on sülearvuti ostnud inimeseni jõudnud hinnanguliselt õige kaaluga pakk, kuid selle sees olid tänavakivitükid. Seetõttu on mõttekas uurida põhjendust, miks kaupa nii odavalt müüakse.

Osav pettur on kindlasti selleks tarbeks loo välja mõelnud, kuid selliste lugude suhtes tasub olla kriitiline.

Kindlasti peaks inimestes kahtlust äratama, kui ostjaga suhtleb üks isik, aga kauba eest palutakse tasuda teise isiku kontole. Samuti kui müüja asub väidetavalt ühes riigis, aga raha palutakse kanda mõne muu riigi pangaarvele (näiteks Nigeeriasse).

Ohtude vähendamiseks võib pakkuda käest kätte ostu-müüki, kus kauba eest tasumine ja selle üleandmine toimub korraga. Kui müüja hakkab otsima põhjendusi, kuidas sellist tehingut vältida, võib tegemist olla pettusega.

Alati peab kontrollima müüja tausta ning tema reitingut, olgu selleks internetipood või eraisik mõnes oksjoniportaalis. Tihti annavad portaali kasutajad teada, kui on saanud mõnelt müüjalt petta, seda tehakse enamasti samas portaalis.

Kuna kasutajanimesid on lihtne vahetada, tuleks proovida teada saada isiku tegelik nimi. Tihti avaldab müüja oma nime, kui soovib, et maksaksite ülekandega. Otsinguid tasub peale müüjanime korrata telefoninumbri ja meiliaadressi järgi: kasutajanime on lihtsam vahetada kui luua uut e-kirja kontot või vahetada telefoninumbrit. Nende vahetamise peale tihti ei tulda. Seega tuleks enne tehingu sooritamist kasutada interneti eri otsingumootoreid tehingu teise poole kohta info hankimiseks.

Kui tegemist on kelmiga, võib tema kohta leida juba varem petta saanud inimeste poolt internetti pandud kommentaare ja vihjeid. Juhul kui leiate internetist viiteid, et tehingu teise osalisega on esinenud probleeme, tuleks tehing peatada ning teavitada politseid ja konkreetse portaali haldajat.

Kindlasti tuleb olla ettevaatlik ettemaksuga. Võimalusel tasuks ettemaksust keelduda ning tasuda kauba eest alles siis, kui see on teie kätte jõudnud. Kui ostja siiski ettemaksu nõuab, maksab meeles pidada, et Eesti seaduste järgi ei ole ettemaksuna õigus nõuda lõpphinnast üle 50 protsendi tasumist. Välismaiste portaalide puhul (aga ka näiteks Osta.ee puhul) kasutage portaalihalduri pakutavat deposiitkontot.

Kindlasti soovitan vältida kulla ja väärisehete ostmist internetist, sest seal on raske kontrollida kauba ehtsust ja kaalu.

Internetipoest ostes hinnake, kui tõenäoliselt õnnestub teil selle kaupluse omanikud näiteks kuu aja pärast üles leida. Ehk kui ostetud toode osutub praagiks, on võimalik saada ühendust müüjaga, et kaup välja vahetada või garantiiremonti saata.

Virtuaalkeskkonnas kelmuse ohvriks sattunu peaks kohe teavitama portaalihaldajat ja võimalusel panema internetti sellise müüja kohta hoiatuse. Kui ostja ei ole veel kelmile raha välja maksnud või on raha vahekontol broneeritud, tuleb probleemist otsemaid teavitada panka või väljamakse teostajat ehk deposiidi hoidjat. Siis on lootust raha kiiremini tagasi saada. Kindlasti ei tohi alluda võtetele, kus ostjalt küsitakse raha juurde.

Näited

2009. aasta novembris soovis Pärnumaa mees osta internetikuulutuses pakutud traktorit. Ta kandis väidetavale müüjale üle 60 000 krooni, kuid traktorit ei saanud.

2009. aasta oktoobris mõistis Harju maakohus kelmuses süüdi Tsiigu veebipoodi pidanud Mari Aidi. Süüdistuse kohaselt pettis Aid kokku 134 klienti, kellele tekitas kokku kahju 283 644 krooni. Aid pakkus müügiks mitmesugust lastekaupa ning kohustus tellijatele makstud kauba kätte toimetama kahe nädala jooksul pärast arve tasumist. Aid kasutas kauba pakkumiseks Perekool.ee, Osta.ee ja Buduaar.ee portaali. Tegelikult ei kavatsenudki ta klientidele kaupa toimetada ega tagastanud neile selle eest makstud rahagi.

2010. aastast pärineb vastupidine juhtum: müüja saatis internetikeskkonnas temalt kaelaehte ostnud inimesele kauba, kuid raha jäi saamata.

Mitu isikut on soovinud interneti kaudu välismaalt soetada mobiiltelefone, kuid soovitud kaup pole nende kätte jõudnud. Makstud summad kõiguvad enamasti 200 USA dollarist 350 euroni.

Üldjuhul on skeem järgmine: inimene leiab internetist sobiva telefoni ja võtab oma ostusoovist teatamiseks müüjaga ühendust. Lepitakse kokku, et ostja tasub Western Unioni või PayPali kaudu kauba eest ja müüja saadab soovitu ostjale postiga. Pärast raha laekumist hakkavad esile kerkima üha uued probleemid, miks telefoni ei ole võimalik ostjale saata. Sageli öeldakse, et kaup on tollis kinni ja selle kättesaamiseks tuleb müüjale tasuda tollimaks ehk veel raha üle kanda.

Kõige suurem kahju oli telefoni ostul 60 000 krooni. Nimelt soovis mees osta 350 euro eest iPhone'i. Müüja sõnutsi tekkis saadetisega probleem ja ta nõudis veel 1350 dollarit, lubades saata ühe aparaadi asemel kuus. Hiljem tõi müüja muid ettekäändeid alates sellest, et kaup on tollis kinni, kuni selleni, et transpordifirma nõuab raha juurde. Kokku kandis mees petturitele üle 60 000 krooni, kuid ei saanud ühtegi telefoni.