Kuningliku ajalooga Leedu kutsub külla

Kaunase Kristuse Ülestõusmise kirik pilkupüüdva altarimaaliga on üks Leedu ülestõusmise sümbol. Foto: Kristina Stalionyte

Üldiselt on leedulased veendunud, et eestlased on neist majanduslikus mõttes paar tiiru ees, eestlaste õnnetus seevastu on väike rahvaarv. Ja liigne vaoshoitus, mille kohta isegi anekdoote räägitakse.

Reisides pere või sõpradega Baltimaades, saab tutvuda ajalooliste ehitiste, arhitektuuri, seiklus- ja veeparkidega, muuseumide ja looduskaunite paikadega. Registreerudes kodulehel www.greatbaltic.eu ja võttes mõnest Eesti turismiinfokeskusest kaasa reisimängubrošüüri, võite seiklust alustada. Isegi juhul, kui te mängus auhinda ei saa, olete võitnud, sest sissepääs nimetatud sihtkohtadesse on tasuta või ülisoodne.

Et mäng korda läheks ja Balti riikide kodanikud omavahel natukenegi elavamalt suhtleksid, kutsusid korraldajad bussitäie ajakirjanikke reisile, alustades Leedust.

Leedus on tavapärased suvised lemmikud mereäärsed kuurortlinnad Palanga ja Klaipeda ning südamaal muidugi Kaunas. Need meeliskohad jätame tänavuse reisimängu sihtkohti vaadeldes ja Leedut kammides pisut kõrvale: sinna jõuab uudistaja veenmisetagi.

Muljed ja mõtisklused

Leedus ringi sõites hakkasid silma haritud põllusiilud ja töökad aiapidajad. Linnalähedaste suvilarajoonide teeäärsed maatükid olid muutunud kartulipõldudeks ning pilk haaras isegi linnaservas üllatavalt sageli mõnd köidepandud lüpsilehma. Kaubamärkidest torkasid linnatänavatel kohe silma tuttavad Rimi, Maxi-ma, Swedbank ja Humana.

Leedu naiste elust giid Vilija Turienega vesteldes selgus, et kõrgharidusega üle 40aastased naised ei leia sealgi tihti tööd ja on sunnitud hädaga koristaja kohale kandideerima. Leedu naiste teine valuprobleem on eestlastele aga võõras.

Nimelt on sagenenud juhtumid, kus noored naised hülgavad oma vastsündinu, sest majanduslikud olud ei võimalda last kasvatada. Avalikkus oli šokeeritud juhtumitest, kus lapsi on leitud prügikastidestki. Leedus elavad välismaalased on elulise vajaduse sunnil loonud organisatsiooni Elu Aken, kuhu meeleheitlik saab vastsündinu ära anda.

Ja muidugi on leedulastel kahju, et euro tulek viibib. Majanduslanguses on valitsus püüdnud küll eelarvet tasakaalustada, vähendades pensione ja noorte emade toetusi. Rahvas kardab, et minnakse miinimumpalga kallalegi, praegu on see 240 eurot.

Hiljuti avalikustati Leedus mõtlemapanev statistika: nimelt tuleb kõigil leedulastel, nii töötutel kui kodu- ja välismaal töötavatel, maksta haigekassamaksu 23 eurot kuus. See, kel sissetulekut pole, loomulikult nuriseb. Nii selgus välismaal elavate leedulaste arvgi: 520 000. Ja töötuid on rohkem, kui arvati: 14 protsenti tööealistest.  

Poola naabrina on Leedugi olnud usule aldis maa, kuid poolakate müstitsism pole neile omane. Religioon kinnitas seal kanda keskajal ning tänapäeva poliitikudki on tõdenud, et kui Leedus religiooni õigesti kasutada, saavutab palju, vihjates sellega Algirdas Brazauskasele.

Rahvarohkelt peetakse religioosseid pühi. On neid, kes käivad kirikus kombe pärast, ja neid, kes järgivad muistseid paganlikke kombeid. Kõikjal Leedus näeb rohkesti imettegevaid maagilisi jumalaema pilte, mille juures inimesed käivad palverännakutel ja osa neist terveneb. Näiteks Šiluvas on üks selline rännakute sihtpunkt. Kui sul on usk, on see suur asi, väitis giid. Muidugi ei saa Leedus üle ega ümber nende suurvürstiriigist ega kuningaperedega seotud legendidest.

Moes on traditsioonilised vanad lapsenimed, tüdrukutel näiteks Birute, Irena, Dalia, Neringa, Ruta ja Rasa, poistel Jonas, Petras, Juozas, Audrius, Lukas ja Kaspars. Rahvustoiduna juhib edetabelit endiselt tsepeliin ning korraga mitme selle tainase keeduse söömine ei käi ühelegi tõelisele leedulasele üle jõu, nagu ühisel õhtusöögil täheldasin.   

Kaunid kunstid

Eelmisel aastal avati Vilniuses vanalinna südames Koiduvärava juures vahakujude muuseum, kus eksponeeritakse üle 100 elusuuruses figuuri. Külalise võtab vastu Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaaeg", kus laua taga istuvad Jeesus ja tema 12 jüngrit. Silmad on kujudel klaasist ja juuksed naturaalsed.

500 aasta vanuste seintega majas ja keldris on positsiooni sisse võtnud Sookollide pere, Brad Pitt, Johnny Depp, Charlie Chaplin, aga ka Hitler, Stalin, Churchill ja Truman. Pilk langeb kaardimängulauale, mille taga mehed, keda veel Esimese maailmasõja ajal tsirkuses raha eest näidati: kükloop, kolme silmaga mees, kahe peaga mees, kahe ninaga mees, nelja silmaga mees.  

Järgnevgi elamus on kunstisõpradele soovitav. Nimelt on nutikad leidnud põhjuse, miks tuua turiste Vilniuse rajooni Suderve asulasse Vilnoja järve äärde, kus  nõukogude ajal asus arvatavasti ilmetu puhkekeskus.

Siia on rajatud kiviskulptuuride park Vilnoja, unikaalne nüüdisaegse kunsti muuseum vabas õhus. Maalilise järve kaldale rajatud nelja hektari suuruses pargis on loonud üle 300 autori Leedu graniidist taieseid. Skulptorid kutsutakse kohale, nad valivad suurest kivihunnikust sobiva kivi ja teevad sellest taiese.  

Aktiivsed elamused

ONE seikluspark asub Nemunase jõe kaldal Druskininkais. Samas linnas on tore veekeskus ja linn ise meenutab Pärnut. Seikluspark muudab paiga, mis muidu mõjub liigagi soliidselt, noorematele turistidelegi ahvatlevaks.

Puude vahele on paigaldatud kaheksa rada, mille üldpikkus on rohkem kui kaks kilomeetrit. Kõige põnevam atraktsioon on neli trossi üle 400 meetrit laia Nemunase jõe. Mändide otsast saab trosside külge kinnitatuna lennata üle jõe nagu lind. Suurepärane elamus, julgen soovitada. Ja täiesti turvaline.

Teine põnev atraktsioon on suvine kelgurada Anykščiais, samasugune võiks olla näiteks Nuias ja viiks mäe otsast alla Karksi poole. Päris arusaamatu, miks sellist tõmbenumbrit sinna tehtud pole. Kelgutada saab nii suvel kui talvel.