Festivali avafilmid jutustasid armastusest ja saatusest

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Honkasalo tunnistas teda viis aastat Pärnus oodanud vaipa vastu võttes, et nii ilusat auhinda pole ta veel saanudki, tavaliselt on filmiauhinnad rasked kohmakad kujud.
Honkasalo tunnistas teda viis aastat Pärnus oodanud vaipa vastu võttes, et nii ilusat auhinda pole ta veel saanudki, tavaliselt on filmiauhinnad rasked kohmakad kujud. Foto: Ants Liigus

Pühapäeva õhtul avati 24. Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival, mille vältel linastub Pärnus 11.-18. juulil üle saja filmi. Seejärel läheb festival rändama: 19.-21. juulil näidatakse filme Haapsalus ja Otepääl, 22.-25. juulil Viljandis ja Heimtalis.

Armastuskirjad ja preester suurlinnas

Avatseremoonial uue kunsti muuseumis laulis elust ja saatusest Siiri Sisask, juhatades nii sisse festivalil peateema: kuivõrd on inimene ise oma saatuse peremees.

Avafilmina näidati samas Anastasia Heidi Larvolli lühifilmi “Minu väike nõid”, mis põhineb Albert Einsteini armastuskirjadel oma esimesele naisele. Teiseks esilinastus Eestis soomlanna Pirjo Honkasalo uus teos “Ito – linnapreestri päevaraamat”, mille peategelane on To-kyo noor budistlik preester.

Honkasalo võitis oma filmiga “Melanhoolia kolm tuba” 2005. aasta festivalil grand prix’ ning sai pühapäeval auhinna – Lääne-Eesti pulmavaiba – lõpuks kätte.

Selle aasta põhiprogrammis võistleva “Ito” tellis Honkasalolt üks Jaapani telekanal ja seda saab näha ETVs 15. juuli õhtul. Honkasalo sõnutsi oli Jaapanis filmida ääretult keeruline, sest jaapanlaste privaatsusvajadus on suur ja üldjuhul ei lubatud filmida tänavatel, rongides, bussides jne.

“Algselt soovisin teha filmi naistevanglast, kuid pärast poole aasta pikkust tööd vahetus vangla juhtkond ja ülesvõetud materjali ei lubatud kasutada,” rääkis Honkasalo tööprotsessist. “Siis keskendusin hoopis vanglas naistele hingetuge pakkuvale preestrile ja leidsin temas väga tänuväärse peategelase.” Režissööri sõnade järgi avas preester end jaapanlase kohta haruldase avameelsuse ja siirusega.

“Küsisin, kuidas ta mind – võõrast inimest – nii palju usaldas,” meenutas Honkasalo. “Tuli välja, et temas tekitas usaldust see, et meil on ühine lemmikmultikategelane: Nuuskmõmmik Muumi-trollide raamatust, igavene rändur ja maailmaavastaja.”

Filmid islamimaailmast Tiibetini

Nii “Ito” kui kõik seitse teost, mis teleekraanil Eestimaa kodudesse jõuavad, võistlevad Eesti rahva auhinnale. Peale selle valitakse filmiprogrammist välja parim teaduslik jäädvustus, rituaalifilm, põlisrahva ellujäämislugu, eksperimentaalne dokumentaalfilm, kunstnikuportree ja parim lühifilm.

Eesti filmide žüriis osalevad Olga Kornijenko, Mati Põldre ja Andrus Joonas. Parima põlisrahvaste elu kujutava filmi valib välja 17. juulil Manija saarerahvas.

Rahvusvahelisse žüriisse kuuluvad Pille Runnel, Tiina Lokk, Jaak Kilmi ja Ain Roost. Kahjuks loobus Pärnusse sõidust viimasel hetkel Joshua Weinstein, eelmise aasta Eesti rahva auhinna võitja, teda asendab žürii töö juhtimisel Taani produtsent ja filmiõpetaja Andreas Fischer-Hansen.

Festivali pealik Mark Soosaar soovitab programmis kindlasti tähelepanu pöörata Fateme Goshehi ja Isa Vandi tõsielufilmile “Tuhat ja üks ööd ehk Kuradile need armsad mehed”.

“See aitab paremini mõista araabia ja moslemite maailma, mis tihti tundub eestlasele pigem salapärane, käsitlematu ja ähvardavgi,” kõneles Soosaar. “Kahe Rootsis elava iraanlase salasuhtest jutustav film näitab, et inimsuhted on sarnased igal pool.”

Maha magada ei tohiks ka Peter Greenaway “Rembrandti süüdistust”, mis mõtestab ümber Hollandi rahva ühe suurima uhkuse, Rembrandti maali “Öine vahtkond” tõlgenduse.

Greenaway arvab, et maalil kujutatud demokraatiat valvavad tunnimehed esindavad hoopis klannide pseudodemokraatiat, ja leiab paralleele samasugustest mehhanismidest tänapäeva poliitikas.

Reedel alates kella 14st tasub sammud seda Pärnu keskraamatukokku, kus Andres Herkel, riigikogu liige ja riigikogu Tiibeti toetusrühma esimees Eestis, juhib Tiibeti päeva.

Kohal on tiibetoloogid, filmiõhtu on pühendatud Linnart Mälli mälestusele ja tiibeti rahva ning kultuuri toetuseks.

Näha saab kuut filmi tiibeti rahva eluolust ja kultuurist. Soosaar peab eriti tähelepanuväärseks Hiina kineasti kahte filmi, mis vastupidiselt Hiina ametlikust poliitikast on kantud suurest austusest ja lugupidamisest tiibeti keele vastu.

Filmifestivali täielik kava on kodulehel http://chaplin.ee/filmfestival/est/programm.htm.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles