Vastukaja: Mure maastikukaitsealade mõju pärast luitemännikutele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Pärnumaa Tahkuranna rahvas ei ole ainus, kes maastikukaitsealade tõttu tagajalgadele on tõusnud. Juba mõnda aega valutavad südant loodud või alles loodavate kaitsealade pärast Pärnu metsamajandi omaaegsed elupõlised metsandustöötajad.

Metsandustöötajad jagavad Tahkuranna valla rahva hämmingut keskkonnaameti väidete suhtes, et “sihtkaitsevööndi kavandamisega paraneb kaitsealal luitemetsa seisund ja et Uulu-Võiste luitemänniku ala ei ole tekkinud metsamajandamise tegevuse tulemusel”.

Surju kunagine metsaülem Vello Aava, kes ise on kõnealusest piirkonnast pärit ja elupäevad samade luitemännikute eest hoolt kandnud, on veendunud, et puhas puhke- ja marjametsana toimiv luitemännik ei kesta iseenesest, see vajab inimese hoolt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles