Kuigi registreeritud töötute arv on riigis aprillist järjest vähenenud, ei näe Pärnumaa omavalitsusjuhid tulumaksulaekumisi vaadates põhjust optimismiks.
Varbla vallas võib jääda lumi lükkamata
8. september 2010, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolel Pärnumaa omavalitsustest on tulumaksu laekumine tänavu esimese kaheksa kuuga, võrreldes mullu sama ajaga, kahanenud jätkuvalt üle kümne protsendi, Lavassaarel koguni 18 protsenti.
Ehkki Kihnul ja Varblal näib numbrite järgi justkui hästi minevat, ei rõõmusta Varbla vallavanemat Sivar Tõnissoni kuigivõrd teadmine, et tulumaksu laekumine on tema koduvallas tänavu kaheksa kuuga olnud mullusest üks Pärnumaa parimaid - 102 protsenti.
Pigem tuleb Tõnissonil pead murda selle üle, kuidas teha ära sügisene vallateede hooldus ja valmistuda lumekoristuseks, sest valla praeguse finantsseisuga võib lumi sel talvel jääda teedelt lükkamata.
Lumelükkamise raha otsas
“Teede-eelarve on suures miinuses juba enne sügisest teedehooldust ja talvist lumelükkamist. Selleks ei ole raha niikuinii. See on enam kui tõenäoline, et tekib probleeme selle raha leidmisega,” tunnistas Tõnisson.
Riigilt kogu aastaks eraldatud teehooldusraha sai Varblal läinud lumerohke talve tõttu juba aasta esimese paari kuuga otsa. Vald on miinust katnud oma reservfondist, kuid nüüd on seegi raha läbi.
Pärnumaa omavalitsuste liit ja sealset arengukomisjoni juhtiv Tõnisson tõstsid varakevadel seoses lumerohke talvega tekkinud rahaprobleemi üles valitsuseski, kuid üleriigiliste organisatsioonide töö ei kandnud vilja ja valitsus ei eraldanud hädas omavalitsustele lisaraha.
Seda, milliseks on teedehoolduse olukord nüüdseks kujunenud ülejäänud Pärnumaa valdades, ei teadnud Tõnisson pärast suvepuhkusi öelda, kuid lausus, et kevadise analüüsi põhjal oli poolel neist sellega tõsiseid probleeme.
Nõnda on tulumaksu ülelaekumine Varbla vallale sümboolse tähendusega. “See protsent on matemaatilise arvutuse tulemus, mis rahalises väärtuses ei oma kogu eelarve juures mingit väärtust. See on pisku, halenaljakas raha. Me selles mõttes ei ole kuidagi või sees,” avaldas Tõnisson.
Varbla valla 13 miljoni kroonise eelarveprognoosi puhul on tulumaksu tänavu laekunud mullusest rohkem vaid 68 720 krooni.
Tõnissoni selgitust mööda on tulumaksul eelarvele suur tähtsus tiheda asustusega suurtes omavalitsustes, väikse elanikearvuga Varbla tuludes on olulisem maamaks.
Töökohti pole endiselt
Tööpuuduski on linnadest kaugel Varbla vallas pikaajalisem mure kui üks majanduskriis, mis kunagi lõpeb.
Tõnissoni sõnutsi seisneb Varbla valla omapära selles, et kui tööpuudus on kohapeal süvenenudki, pole sel olnud nii ränka mõju valla tuludele kui muudes omavalitsustes.
Sest pool tulumaksust laekub Varbla valda neilt inimestelt, kes töötavad väljaspool valda ja on stabiilsema ja kõrgema sissetulekuga kui koduvallas töötavad inimesed.
Lavassaare vallavanema Ene Tähe kinnitust mööda on teedehooldusraha Lavassaare vallal veel küllalt järel. Kuna läinud aasta algul oli valla tulumaksu laekumine väga hea, ei kajasta sellele tänavu järgnenud suur langus tema sõnutsi tegelikku pilti.
“Ma ei ole mures niivõrd vallaeelarve pärast, sest sinna tiksub nii, nagu tiksub. Pigem olen ma mures meie elanike pärast,” tunnistas Täht.
Töötuse kahanemise suhtes Täht kuigi optimistlik pole, pidades seda suvise hooajatöö tulemuseks, sest üleriigilise tööpuuduse kõrgajast aprillist siiani ei ole vähemasti Lavassaare vallas toimetulekusaajate arv kuigivõrd muutunud.
Täht nentis, et vallavalitsuse väljamakstavate toimetulekutoetuste summa on väga suur. Vald annab praegu kuus kaks korda rohkem toimetulekutoetust kui paar aastat tagasi kogu aasta jooksul.
Lisaeelarvega andis riik suvel pisikesele, poole tuhande elanikuga Lavassaare vallale toimetulekutoetusteks 218 000 krooni juurde ja uue lisaeelarvega eraldab veel raha. Summa küünib aasta peale poole miljoni krooni kanti. Täht usub, et kütteperioodil toetuse küsijate arv pigem suureneb.