Pärnumaa on eurotoetuste abiga arendanud taristut, turismi ja haridust

Vee- ja kanalistatsioonitorude paigaldamine Pärnus.

FOTO: Ants Liigus

Pärnumaa on 2004. aastast saanud üle 155 miljoni euro struktuuritoetust, millega peamiselt on arendatud veemajandust, turismi ja haridust. Täna Pärnus infopäeval tutvustavad ministeeriumid, ettevõtluse arendamise sihtasutus ja maakondlik arenduskeskus Euroopa Liidu (EL) kestva eelarveperioodi toetusraha.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna peaspetsialisti Magnus Urbi andmeil on üle 1100 Pärnumaa projekti elluviimisesse investeeritud kokku üle 155 miljoni euro ELi struktuuritoetust. 

„Varasema toetusrahaga on peale ettevõtluse, veemajanduse ja turismi arendatud piirkonna haridusvõrku alusharidusest kutse- ja kõrghariduseni. Näiteks on toetatud Tammiste lasteaeda, Metsapoole põhikooli ja Pärnu gümnaasiumi, aga ka Pärnumaa kutsehariduskeskust ja TTÜ Särghaua õppekeskust,“ sõnas Urb. Tema sõnutsi tuleb Pärnumaal nagu mujalgi Eestis jätkata uuel ELi eelarveperioodil ettevõtluse toetamist: arendada tööstust, toetada toodete ja teenuste arendamist, teenuste ja keskkonna pakkumist, suurendades sellega ettevõtete ja kogu maakonna võimekust.

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja Sulev Alajõe väitel domineeris eelmise perioodi toetuste hulgas turismisektor: valmisid Lottemaa ja Audru ringrada. „Alanud perioodil oleks oluline toetada rohkem maakonna arvestatavat tööstussektorit, et tootmise efektiivsemaks muutmise ja uute välisklientide leidmise kaudu toetada nende kasvu väärtusahelas,“ avaldas Alajõe.

Üle kümne aastaga on kõige suuremad rahasummad investeeritud joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisse nii Pärnu kui Sindi linnas, Vändra ja Pärnu-Jaagupi alevis ja Sauga vallas. 

Oluline investeering tehti Pärnu ümbersõidu ehitusse, mida rahastati ühtekuuluvusfondist üle 31 miljoni euroga. Toetatud on Pärnu muuseumi aiahoone ja Pärnu Vallikääru rekonstrueerimist, aga ka riigigümnaasiumi rajamist ja kutsehariduskeskuse praktikabaaside ja õpilaskodu ajakohastamist.

Käesoleval perioodil saab Eesti kolmest ühtekuuluvuspoliitika fondist ehk struktuurirahast: Euroopa sotsiaalfondist (ESF), Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) ja ühtekuuluvusfondist (ÜF) toetust kokku 3,5 miljardit eurot aastani 2020. 

Selleks, et rahastust leiaksid head ja Eesti arengusse panustavad ettevõtmised, korraldab rahandusministeerium koostöös valdkondlike ministeeriumidega eurotoetuse infotuuri seitsmes linnas. Infot on jagatud Tallinnas, Võrus, Haapsalus, Jõhvis ja Rakveres. Pärnust viib infotuur Tartusse, kus toimub viimane infopäev.

Tagasi üles