/nginx/o/2010/10/26/455428t1h5a2f.jpg)
Leedu valmistub haridusreformiks, mille käigus kaob palju poolakeelseid koole, kuhu ei jätku õpilasi. Leedu-Poola keeletüli juured ulatuvad aga 19. sajandisse.
Poola-Leedu vinduv keeletüli
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
27. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu 200 000 poolakat moodustavad rahvastikust suurima vähemuse (6,1 protsenti). Neile järgnevad venelased nelja protsendiga. Ent peamiselt on poolakad koondunud Vilniuse maakonda, kus vähemus on 61,3 protsendiga enamuses.
Oli aeg, kui poolakatel ja leedulastel olid ühesugused eesmärgid: samad sõjad, okupatsioonid, kommunismist vabanemine, astumine NATOsse ja Euroopa Liitu.
Ingliskeelse internetiajakirja Litewskiej Trybuny toimetaja Ruslanas Iržikevicius leiab, et nende sihtide saavutamise järel pole leedulastel ja poolakatel enam ühiseid eesmärke ega vaenlasi.
Liiga lähedased, et olla sõbrad
19. sajandil ehk leedulaste ärkamisajal peljati, et leedukaid võidakse pidada liiga sarnaseks poolakatega. Algasid identiteediotsingud, reformiti isegi leedu tähestikku, et see erineks poola omast.
Aprillis lükkas Leedu parlament tagasi valitsuse eelnõu lubada kasutada ametlikes dokumentides muid tähti kui leedu omi. Poola tähed w, ³, sz, cz keelustati. Justkui kogemata võeti otsus vastu ajal, kui Leedus oli ametlikul visiidil Poola president Lech Kaczynski. 10. aprilli lennuõnnetuses hukkus koos presidendiga rida ametiisikuid, kes uskusid Poola-Leedu lähedase koostöö romantilisse visiooni.
13. aprillil teatati, et ühele Vilniuse tänavaist antakse Kaczynski nimi, mõistagi leedupärane – Kacinskio.
Kõige valjemat nutulaulu ajab Euroopa Parlamendi Leedu liige Waldemar Tomaszewski, kes ühtlasi on poola vähemuse suurima partei Valimisaktsioon Poolakad Leedus (AWPL) esimees.
Mõne ajakirjandusväljaande väitel on Tomaszewski Euroopa silmis Leedult väljapressija. Oma kõnedes räägib ta poola vähemuse eelarve kärpimistest, kuigi kärped on puudutanud kõiki ja poolakate mittetulundusühingud on teisel kohal toetuste saajate arvult.
Tegelikult ei paista pinged poolakate ja leedulaste vahel ühiskonnas kuidagi silma.
Mõlema rahvuse esindajate arvates pole tegemist reaalse, põletava probleemi, vaid poliitilise asetusega.
”Problemaatilised küsimused, näiteks poola kirjapilt, on tähtsad poliitikutele, kes sel teemal saavad televisioonis sõna võtta,” arvas Vilniuse ülikooli politoloogiaüliõpilane Antanas Manstavicius.
Leedu poolakeelsete koolide järele valvava Macierzy Szkolnei president Jozef Kwiatkowski peab Euroopa ajakirja cafebabel.com järgi hoopis muret tekitavamaks suundumuseks Euroopa kodaniku loomist, sest pole teada, kuidas see lõpeb.
Poola-Leedu keeletülile pole tähelepanu pööranud isegi Saksamaa tasuta väljastatav Euroopa ajakirjanduse ülevaade Eurotopics, kus Leedu haridusreformist oli viimati juttu tänavu jaanuaris.
Ärihuvid geopoliitiliste ees
Eesti välispoliitika instituudi direktor, Tartu ülikooli Balti poliitika korraline professor Andres Kasekamp märkis uudisteagentuurile BNS, et Poola-Leedu tüli võib mõjutada Balti regiooni energiajulgeolekut, kuna Poola käitumises on ülekaalus ärihuvid geopoliitiliste ees.
Asi on Mažeikiu naftakompleksis, mille Poola firma PKN Orlen ostis 2006. aastal, päästes ettevõtte Venemaa ülevõtjate käest. Nüüd soovib Orlen Mažeikiud müüa, võimalikud ostjad oleksid Venemaalt.
Müügisoov on arusaadav, sest Eurotopics kirjutas juba augustis viitega Gazeta Wyborczale, et osaliselt erastatud, kuid siiski riigivara ministeeriumi kontrolli all Orlen maksis naftakompleksi eest selle väärtusest rohkem ja sattus ise võlgadesse.
Neli aastat on Mažeikiu tootnud vaid kahjumit, sest venelastel õnnestus see toormaterjaliga varustamise ahelast välja lülitada.
Energiajulgeoleku teine tahk on Leedu tuumajaamaprojekt, kuhu on kaasatud Poola, kuid Kasekampi väitel on poolakad hakanud selles kaitsma oma majandushuve.
Vähe tähtis pole seegi, et Leedu presidendil Dalia Grybauskaitel ja Poola presidendil Bronislaw Komorowskil pole omavahel nii head klappi, kui oli Valdas Adamkusel ja Lech Kaczynskil.
Poola-Leedu tülis ei pea Eesti Kasekampi arvates hoidma kummagi poole.