Kalauurijate võrku sattus hiiglaslik ahven

Aastaid pole Pärnu jõest nii suurt ahvenat püütud kui see 1,162kilogrammine purakas.

FOTO: Urmas Luik

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadurite seirepüünisesse Pärnu jões sattus enam kui neljakümne sentimeetri pikkune ja üle kilo kaaluv ahven.

Instituudi ihtüoloog Heli Shpilev ütles, et Pärnu jõest saadakse selliseid harva. “Tänapäeval on nii suurte isendite kohtamine haruldane, sest kala püütakse enamasti enne vanaks elamist veekogust välja,” sõnas ta.

Kirjanduse andmetel oli 1980. aastatel päris tavaline, kui kalameeste püünistesse jäid 8–12aastased ahvenad. Vangistuses on elanud üks ahven koguni 25aastaseks, olles surma hetkel 46 sentimeetrit pikk ja kaaludes 1,86 kilogrammi.

Kolmapäeval Pärnu jõest allpool Sindi paisu püütud ahven oli ninast sabauime tipuni 42 sentimeetrit pikk ja kaalus 1,162 kilogrammi.

“Isendi vanust on kasvu ja kaalu järgi raske hinnata, selle täpsustame hiljem,” sõnas Shpilev.

Sügisesed ja kevadised seirepüügid Pärnu jões on mereinstituudi aastaid kestnud uurimistöö, mis peab selgitama siirdekalade seisundi siinses veekogus ja andma ühtlasi laiema pildi Pärnu jões elutsevatest kaladest.

Selleks pannakse kevadisel kudeajal mõneks tunniks jõkke seirevõrgud, nende seas väga väikese silmaga püünised, mis püüavad pisemaid kalu ja vee-elukaid, kes üldjuhul kulinaarset huvi ei paku.

Kontrollpüükidega on kindlaks tehtud, et Pärnu jões elutseb enam kui 20 liiki kalu, kolme liiki silmusidki: oja-, jõe- ja merisilm.

Tänavune seiresaak polnud Shpilevi hinnangul kuigi arvukas, ent rõõmustavalt liigirohke. Nii esines loomuses vimbasid, kes on ujunud jõkke varakevadise kudemise ootuses. Samuti latikaid, kiisku, hõbekokresid ja siigasid, kes oktoobris Pärnu jõkke kudema ujuvad.

“Pärnu siig on omaette rühm, kes morfoloogiliselt erineb teistest siigadest ja kelle eripära seisneb selles, et ta koeb magedas jõevees, kuuludes poolsiirdekalade hulka,” selgitas Shpilev. “Enamik meie vetes elavaid siiavormide esindajaid paljuneb meres.”

Teadlaste võrku sattunud emased siiad lüpsti laboris marjast tühjaks ja mari viidi Põlula kalakasvandusse, kus see inkubeeritakse. Larvid kasvatatakse maimudeks, misjärel tuuakse need Pärnu vetesse tagasi, et kunstlikult toetada siinset haruldast siiakala asurkonda.

Õnnestumise korral võidakse seda tegema hakata edaspidigi ja suuremas mahus kui tänavune katsetus.

Shpilev ei varjanud, et on Pärnu jõe kalastiku suhtes optimistlik, kui Sindi pais kaladele ülesvoolu ujumisel takistusena kaotatakse ja looduslähedase kärestikuga asendatakse.

“Aastaid kestnud kontrollpüügid Pärnu jõel on tõestanud, et Sindi paisust allavoolu on kalastik palju arvukam ja liigirikkam kui ülesvoolu,” sõnas Shpilev. Ta lisas, et ülesvoolu ootavad siirdekudekalu sobivad looduslikud koelmukohad, mis juba aastakümneid pole kalade taastootmisel täiel määral kaasa rääkida saanud.

    Tagasi üles