Luha peremees tahab viljaostjaga käed lüüa

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kõik põllutööd teen ise, kuivati tegin ja sorteeri ka,” räägib Luha talu peremees Rein Luha.
“Kõik põllutööd teen ise, kuivati tegin ja sorteeri ka,” räägib Luha talu peremees Rein Luha. Foto: Urmas Luik

Luha talu peremees Rein Luha läks paar nädalat tagasi hommikul kanadele süüa viima ja ehmatas ennast laudauksel soolasambaks. Kümme munaandjat oli siruli maas, pead näritud, ja arvatav mõrvar, omamaine kiskja tõhk, silmapiirilt kadunud.

“Õhtul pimedas nägin, et kukk oli veel ühe kanaga väljas puu otsas, sain selle oksa alla painutada. Sain kana kätte ja viisin lauta. Kui ma oleks ta sinna puu otsa jätnud, oleks vähemalt üks kana järgi jäänud,” ohkab Rein. “Kuke andsin naabrimehele: tal on noored kanad, aga kukke ei olnud.”

Sedasi lõppes Luhal kanapidamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles