Eesti peab aasta pärast kasutusele võtma isekustuvad sigaretid

Põlev sigaret. Foto on illustreeriv. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eesti tohib aasta pärast müüa vaid isekustuvaid sigarette, mis siseminister Marko Pomerantsi sõnul tähendab 10-15 säästetud inimelu aastas.

Eelmise nädala kolmapäeval avaldatud isekustuvate sigarettide standardi jõustumiseks peab see heakskiidu saama kahes Euroopa Komisjoni töörühmas ning Euroopa Parlamendis. Seejärel muutub standard toote ohutuse direktiivi alusel kõikides liikmesriikides kohustuslikuks alates järgmise aasta novembrist. See tähendab, et täpselt aasta pärast peab ka Eesti kiirelt kustuvatele sigarettidele üle minema, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.

Erinevalt tavapärastest sigarettidest ei suuda kiirelt kustuvad ehk isekustuvad sigaretid mahvimata põleda, mistõttu on need hooletusse jätmisel oluliselt tuleohutumad.

"Tulesurmade kurba statistikat vaadates on selge, et isekustuvatele sigarettidele üleminek on lausa hädavajalik. Mul on väga hea meel, et Euroopa Komisjon on otsustanud sellise kohustuse kehtestada liikmesriikide üleselt, meie jaoks tähendaks see 10-15 säästetud inimelu aastas," ütles siseminister Marko Pomerants.

Hooletu suitsetamine on Eestis üks peamisi tulesurmade põhjusi. Viimastel aastatel on hooletust suitsetamisest alguse saanud pea pool surmaga lõppenud tuleõnnetustest. Mullu hukkus Eestis hooletu suitsetamise tagajärjel 43 inimest. Üle-eelmisel aastal kaotas hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjudes elu 39 ning 2007. aastal 57 inimest. Esialgsetel andmetel on tänavu kümne kuuga hooletu suitsetamise tagajärjel hukkunud 28 inimest.

Tulesurmade koguarv on viimastel aastatel küll oluliselt vähenenud, kuid hooletust suitsetamisest põhjustatud tulesurmade osakaal vähenemist ei näita. Sellest järeldub, et sigarettide tuleohutusnõudeid tuleks muuta, kuna vaatamata ennetustööle pole hooletust suitsetamisest tingitud tuleõnnetused vähenenud.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna sõnul aitaks isekustuvate sigarettide kasutusele võtmine ära hoida ligi 500 tulekahju aastas. "Peale inimelude säästmise võimaldab ohutumatele sigarettidele üleminek vähendada tulekahjude tagajärjel hoonetes tekkivat varalist kahju hinnanguliselt 50 miljoni võrra aastas," selgitas Lugna.

Isekustuvate sigarettide puhul on muudetud nende põlemisomadusi. Selleks kasutatakse väiksema poorsuse ja spetsiaalsete takistusribadega paberit ning pakitakse tubakas senisest tihedamalt. "Suitsetajale jäävad need muudatused sigarettide kasutamisel märkamatuks. Pakenditele ei lisata ka mingisugust erimärgistust, sest see võiks anda eksitavat informatsiooni suitsetamise ohutuse kohta," märkis Lugna.

Teiste riikide kogemuse põhjal ei kaasne selle muudatusega tubakatoodete hinnatõusu. Samuti ei ole uued sigaretid tervisele ohutumad ega ohtlikumad, sest tõrva, nikotiini ja vingugaasi sisalduse nõuded sellega ei muutu.

Siseministeerium on isekustuvate sigarettide kasutuselvõtuks ettevalmistusi teinud juba varasemalt. "Oleme pidanud läbirääkimisi tubakatoodete riikitoojatega ning teavitanud tarbijakaitseametit, kelle ülesandeks jääb müügil olevate sigarettide üle järelevalve teostamine,"  lausus Lugna.

Isekustuvad sigaretid on kasutusel Soomes, Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides.