Sindis esitleti vilistlaste portreid

Sindi gümnaasiumi arendusjuht Sigrid Jamnes näitas kooli vilistlaste Andres (paremal) ja Mihkel Mathieseni portreed. Foto: PP

Sindi gümnaasium meenutas eile õpilaskonverentsiga kaht kuulsat paguluses elanud vilistlast, Eesti metsateaduse rajajat Andres Mathiesenit ja Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse liiget Mihkel Mathiesenit.

Kunstnik Vello Paluoja abiga ilmestavad koolimaja nüüd mõlema mehe portreed.

Sindi gümnaasiumi ja muuseumi andmeil täitub 1. detsembril 120 aastat Andres Mathieseni sünnist. Sindi kalevivabriku postimehe pojana käis ta kohalikus Sindi ministeeriumikoolis ja Pärnu poeglaste gümnaasiumis, misjärel õpingud viisid nooremehe edasi Peterburi metsainstituuti.

Algul töötas Mathiesen mitmel pool metsaülemana ning tõusis siis kiiresti ametiredelil tähtsuselt teiseks meheks Eesti riigi metsanduse administratsioonis.

1919. aastal peeti vajalikuks avada Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonnas metsaosakond ja õppejõudude otsinguil tehti ettepanek Mathiesenile.

1928. aastal kaitses Mathiesen metsateaduse alal doktoritöö ja kinnitati seejärel korraliseks professoriks. Aastail 1928-1937 oli ta Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna dekaan ja 1941-1943 ülikooli prorektor.

24. veebruaril 1943. aastal kogunesid Tartus üliõpilased Vabadussõja mälestussamba juurde meeleavaldusele ning selle eest Mathiesen vallandati.

1944. aasta sügisel emigreerus Mathiesen Rootsi, kus algul töötas lühemat aega metsakorraldustöödel. Seejärel leidis ta teenistust Rootsi kuningliku metsaülikooli arhiiviametniku ja teadusliku stipendiaadina, hiljem Kanadas Toronto ülikooli juures, kus tegeles Ontario provintsi metsade uurimisega.

Pöördunud tagasi Rootsi, töötas Andres Mathiesen puidu-uurimise instituudis. Teadlase põrm puhkab Stockholmi Metsakalmistul.

Teine pagulasest vilistlane, Eesti Vabariigi eksiilvalitsusse kuulunud Mihkel Mathiesen sündis 1918. aastal Are vallas, kuid kasvas üles ja algkooli lõpetas Sindis, kus tema isa oli elektrijaama meister ja ema meditsiinitöötaja.

Pärast Pärnu poeglaste gümnaasiumi lõpetamist õppis ja töötas ta Tallinna tehnikaülikoolis ja firmas Eesti Destillaat.

Septembris 1944 lahkus pere Rootsi, kus Mihkel Mathiesen töötas Höganäsi tehases joonestajana, hiljem tunnelahjude konstruktori, peakonstruktori ja joonestuskontorite juhatajana, seejärel Västeräsis tööstusahje ehitava ettevõtte tehnilise direktori ja Saksa nõellaagrite firma esindajana Rootsi turul.

Pensionile jäänuna võttis ta aktiivselt osa kohalike Eesti organisatsioonide tööst, olles juhatuse liige pea kõigis Eesti maja juurde koondunud ühinguis.