Eile kogunenud Pärnu linna kultuuri aastapreemia komisjon selgitas tänavuse preemiasaaja 13 kandidaadi seast. Esimest korda novembris kogunenud komisjon seisis fakti ees, et preemiale polnud esitatud ühtegi nominenti.
Komisjon selgitas kultuuri aastapreemia saaja teisel katsel
Nüüd esitas komisjon oma eelistuse linnavalitsusele, mis peab preemiasaaja kinnitama. Seni hoitakse komisjoni valikut saladuses.
Aastapreemia komisjoni tööd juhtinud Pärnu abilinnapea Jane Metsa sõnutsi oli teises voorus kokku esitatud preemiale 17 kandidaati, kuid osa neist kattus. Kandidaate oli kokku 13.
„Nii palju võin öelda, et komisjon valis välja ürituse, mitte üksikisiku,“ kergitas Mets saladuseloori.
Kultuuri aastapreemiaga tunnustatakse auhinnatut samal aastal kordasaadetu eest, aastapreemia suurus on 12 000 krooni. Preemia antakse isikule, kultuurikollektiivile, seltsile, sündmusele, projektile, trükisele või teosele, kes või mis on oluliselt rikastanud Pärnu kultuurielu.
Esimest korda kogunes linna kultuuri aastapreemia komisjon tänavu 22. novembril. Siis jäi preemia kandidaatide puudusel välja valimata.
Õige pea pärast seda avaldas Pärnu linnapea Toomas Kivimägi Pärnu Postimehes kirjutise, kus teatas, et linnal on plaan nende väärikate tiitlite üleandmise formaati muuta ja preemia antakse üle 29. detsembril Ammende villas.
Seejärel kuulutati välja kultuuri aastapreemia kandidaatide esitamiseks uus voor, mis kestis 10. detsembrini.
Pärnu kultuuri aastapreemiat antakse välja 1995. aastast. Varem on selle pälvinud Ester Vilgats, rahvatantsuansambel Kajakas, Sven Sildnik, Mari Kartau, Mart Tõnismäe, Toomas Voll, Aivar Mäe, Pärnu kontserdibüroo, Maaja Hage, Endla teater, kunstikeskus Chaplin, Raeküla kooli Keldriteater, Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Agape keskus.