Jõulukuused rändavad prügilasse

Jõulukuuske soetada on märksa lihtsam kui sellest vabaneda. Foto: Ants Liigus

Kristlikus maailmas on tavaks eilse kolmekuningapäeva järel jõulu- ja näärikuused välja visata, et lõpetada sellega pikk pühadeaeg.

Need, kel kodus jõulupuude utiliseerimiseks paslikke võimalusi pole, saavad viia oma kuused jaanuari jooksul Põlendmaale OÜ Paikre prügilasse.

OÜ Paikre keskkonnaspetsialist Ott Sutt tuletas meelde, et Raba tänava sorteerimisjaamas kuuski vastu ei võeta, puid saab tasuta ära anda vaid Põlendmaal. Kuused purustatakse prügilas hakkpuiduks, mida võib kasutada kütmiseks või kompostiks.

Põlendmaale tuleb aga kuusk linnakodanikel endal transportida. Viljandis näiteks lasi linnavalitsus mullu paigaldada koduste jõulupuude kokkukorjamiseks eri piirkondadesse konteinerid, sel aastal aidatakse linlasi jõulukuuskedest vabanemisel kogumisringiga.

Pärnu linnavalitsuse heakorraspetsialist Arvo Kase ütles, et tema andmeil pole Pärnu linn kunagi midagi säärast teinud. “Sügiseti on elanikelt pakitud puulehed ära veetud, kuid jõulukuusk on ikka iga inimese enda mure,” sedastas Kase.

Suti selgituse järgi ei tohi pühadepuud segaolmejäätmete hulka panna, kuna kuusk on biolagunev jääde. Samuti ei ole lubatud nende viimine avalikesse vanapaberi ja pakendite kogumispunktidesse.

“Inimesed vaikimisi kahjuks viskavad jõulupuid kontseineritesse, kuigi ei tohiks. Kuuski saab ju ometi tasuta ära anda,” sõnas Sutt.

Meeles tasuks pidada sedagi, et jäätmekäitlusfirmad konteineri kõrvale pandud kuuski ära ei vii, hoovidesse vedelema unustatud puude eest kannab vastutust majaomanik, näiteks korteriühistu.

Suti ütlust mööda pakuvad kõik jäätmevedajad võimalust tellida eraldi kuuskede äravedu. Kase soovitas korteriühistutel ja majaomanikel koopereeruda ning võtta mitme ühistu peale konteiner või kogumisauto, et puud prügilasse toimetada.

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi arvas, et suured konteinerid on küll väga hea soovitus, ent tema ootaks omavalitsustelt ühistutele rahalist tuge nende tellimisel. “Suurele omavalitsusele pole see väga kulukas ettevõtmine,” hindas Mardi ja lisas, et alternatiiviks võiksid olla linna korraldatud kuuskede kogumiskohad. “Nii nagu näiteks Tallinnas,”märkis Mardi.

Pealinnas korjatakse linlastelt jõulupuid neljas kogumispunktis ja kuused lähevad kasutusse ”Tule ja jää peol” esimestel tuleskulptuuride maailmameistrivõistlustel.

Pärnuski on varasematel aastatel jaanuaris elanikelt jõulupuid põletatavate skulptuuride tarvis kogutud, et linnarahvas saaks pidulikult pühadeajaga hüvasti jätta. Sel aastal seda haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomsoni sõnutsi plaanis pole. “Meie panime oma tulise energia Vallikäärus toimunud toomapäeva tule- ja tantsuetendusse,” lausus Tomson.

Pärnu Keskväljakut kaunistav kuusk võetakse maha nagu igal aastal jaanuari kolmanda nädala lõpus. “Puud pürgimäele ei viida, vaid kasutatakse ära kütteks,” teatas linnaaednik Kristiina Kupper. Ahjutäiteks läks eile ka Rüütli platsil olnud kuusk, mis jäi ette lumesahkadele.