Hiiepaiku on kasulik teada

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahto Kaasik teab, millised puud olid piirkonniti kõige pühamad.
Ahto Kaasik teab, millised puud olid piirkonniti kõige pühamad. Foto: Ants Liigus

Kirjastuses Pegasus ilmunud Ahto Kaasiku mahukas ülevaade “Põlised pühapaigad. Oleme hiierahvas” on esimene nüüdisaegne põhjalik trükis, kus uuritakse kõike seda, mida eestlased läbi aegade on pühaks pidanud.

Ahto Kaasik (pildil) töötab Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuses, on Eesti folkloorinõukogu juhatuse liige, uurib ja tutvustab hiisi ning rahvapärimust, vallates Eestis kõige paremini pühapaikade teemat.

Ilmneb, et pühapaiku on olnud igas külas ja veel 20. sajandi alguses on neid üsnagi agaralt kasutatud. Sajad looduslikud pühapaigad on kasutusel praegugi. Sellest annavad tunnistust allikatesse jäetud mündid, hiiepuude ümber seotud paelad. Samas Euroopa suured rahvad on oma pühapaigad ammu kaotanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles