Pärnakas eelistab oma perearsti

Jaan Lemendiku juhitava OÜ Pärnu Perearstide perearstikeskuse arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteediga on patsiendid rahul. Foto: Ants Liigus

Pärnu linna inimene usaldab oma perearsti ja peab tema vastuvõtule pääsemist heaks, selgub äsja avaldatud uuringust.

Mullu sügisel Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse, linnaarsti ja Tartu ülikooli Pärnu kolledži korraldatud küsitlus kordab 2004. aastal tehtud tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja nendega rahulolu uuringut, mille küsimused puudutavad eelkõige perearsti teenust.

Positiivseimaks vastses uuringus võib lugeda tulemit, et enamik küsitletuist (90%) on pigem või täiesti rahul perearstiabi kättesaadavusega Pärnu linnas.

Perearsti usaldatakse

Perearstiabi kättesaadavus on küsitletute arvates 2004. aastaga võrreldes paranenud: toona oli rahulolematuid 21 protsenti vastanuist, nüüd vaid kümnendik. Abi saamist piiravate põhjustena nimetati pikki järjekordi, ravi ebaefektiivsust ja et perearstikeskuses ei vastata tihti telefonile. Perearstide kinnipidamine vastuvõtuajast on aga paranenud, arvasid vastajad.

Viimase paari aasta jooksul oli perearsti poole pöördunud 77 protsenti vastanutest, keskmiselt käisid vastajad perearsti vastuvõtul 2,12 korda.

Võrreldes 2004. aastaga, on perearsti juures käimine tunduvalt vähenenud, 2004 pöörduti 3,75 korda.

Ehkki perearsti külastatakse varasemast vähem, usaldavad inimesed (93%) oma arsti väga.

Mitteusaldamise põhjustena toodi välja arsti vastuvõtule registreerijate suhtumist, arsti kabineti ukse taga üle aja ootamist ja asjaolu, et oma probleeme ei saa õele või perearstile rääkida.

Et valdaval osal perearsti usaldamisega probleeme pole, eelistab üle poole (59%) vastanutest ka tõsise haiguse korral konsulteerida esmalt perearstiga. 33 protsenti küsitletutest sooviks kohe pöörduda eriarsti poole.

Alternatiivravi eelistab kaks protsenti ja end ise ravida viis protsenti vastanuist.

Arstiteenuste eri aspektide hinnangust nähtub, et võrreldes 2004. aastaga, on kõige enam langenud perearstikeskuste mugavuse ja puhtusega rahulolu.

Ooteaeg lühemaks

Uuringus osalnute üldistest märkustest ja kommnetaaridest selgub, et kui perearsti vastuvõtule pääsemisega ollakse rahul, siis eriarsti visiidile tahetakse saada kiiremini.

“Eriarstide juurde on väga pikad järjekorrad, vastuvõtule pääseb kiiremini siis, kui on raha,” leidis uuringus osalenu.

Arvatakse sedagi, et kui lastearstid asuksid eraldi, oleks palju parem arsti juures käia. Soovitakse, et perearst peaks kinni kokkulepitud ajast, eriti kui on tegu väikelastega. “Sellisel juhul võiks ooteruumis olla lastele mõni mängunurk,” pakub vastaja.

Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonnale (EMO) heidetakse ette aeglust ja ebasõbralikkust. “Keskendutakse pigem turvameetmetele kui haigele. Turvamees ei pea ju teadma EMOsse pöördumise põhjust ega haige sümptomeid,” märgib üks vastanuist.

Uuringust leiab ka soovitusi Pärnu perearstikeskustele. Suur-Sepa tänava keskuse registratuuri tahetakse patsiendi teenindamiseks toole, infot laboritöötajate ja perearsti vahetamise kohta. Ülejõe perearstikeskusele heidetakse ette seda, et kõik asutuse töötajad ei valda eesti keelt.