Pärnu linnavalitsuse korraldatud eksperiment näitab, et vaid pooltel juhtudel küsib müüja noorelt alkoholi ostmisel dokumenti. Alaealised kinnitavad, et vägijoogi kättesaamine pole probleem.
Noor saab viina ja õlle hõlpsalt kätte
7. juuli 2016, 06:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
17aastase Taneli (nimi muudetud) taktika on enesekindlalt poodi marssida, siis vanust ei uurita. “Kui ei sabista ja näitad, et tead, mida teed, pole põhjust dokumenti küsida,” rääkis ta.
Kuigi Tanel näeb enda sõnul oma east isegi noorem välja, on ta alates 16. eluaastast ostnud poest nii lahjat kui kanget alkoholi: viina, rummi, džinni, õlut, siidrit. Ostukohaks on ta valinud kaks väikest alkoholikauplust, kus pole pidanud kunagi enne õhtust pidu napsu ostes dokumenti näitama.
17aastane Kristi (nimi muudetud) teab teistelt kuuldu põhjal, et Rimis küsitakse alkoholi ostmisel noorelt peaaegu alati dokumenti. “Isegi energiajoogi ostmisel küsitakse, peab olema 16+. Rimisse ei minda proovimagi,” jagas ta kogemust.
Kristil ei ole õlu ja siider kunagi saamata jäänud. Varuks on olnud plaan B ehk täisealine tuttav. “Kui ise ei saa, ostab keegi teine,” kirjeldas ta.
Äsja 18aastaseks saanud noorte kaasabil Pärnus juuni alguses korraldatud eksperiment paljastas, et dokumenti küsitakse vaid igalt teiselt alkoholi ostjalt. Polnud vahet, kas pood oli suur või väike, müüjad olid samavõrra ükskõiksed. Mitte ühelgi korral ei tundnud vägijooki ostva noore vanuse vastu huvi tankla teenindajad.
Kokku tegid noored 38 katseostu. Neiud ja noormehed panid korvi nii lahjat kui kanget alkoholi. Pärnu linnavalitsuse linnaarengu peaspetsialisti Katrin Alliku sõnutsi ei mänginud alkoholi kangus dokumendi küsimise juures rolli.
Testostjatel tuli jälgida, kas teenindaja hindab nende vanust. “36 protsendi puhul võib väita, et ostja poole ei vaadatudki,” ütles Alliku. Üks uuringus osalenud neiu tundis end keskpäeval viina ostes üsna ebamugavalt, kuid müüja ei pööranud talle tähelepanu. Küll tajus neiu teiste klientide hukkamõistvaid pilke.
Kontrollostud tõid välja ühiskondliku arvamuse, et tüdrukud ei joo end purju: neidude tehtud alkoholiostudest kolmveerandi puhul dokumenti näha ei palutud. “Polnud küsimustki, et juustupoes müüakse neiule alkoholi,” kirjeldas Alliku ühte ostuolukorda. Ometi on Eestis tehtud uuringute järgi tüdrukud hakanud rohkem alkoholi tarbima.
Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Üllar Küti kinnitusel on alaealistele alkoholi kättesaadavus suur probleem. “Teenindajad ei kontrolli klientide vanust ja osa täisealisi pakub või ostab lastele alkoholi,” sõnas ta.
Sel aastal on politsei Pärnus välja selgitanud kaks juhtumit, kus täiskasvanud on lastele alkoholi pakkunud, ja avastanud üheksa juhtumit, kus noortele on alkoholi ostetud. Jaanuarist maini on politsei tabanud 130 alaealist purjutajat ja 14 alaealist narkootikume pruukinud noort.
Kui politsei tuvastab, et noor on alkoholi või narkootikume tarvitanud, teavitatakse lapsevanemaid. Ohtlikus joobes noor viiakse haiglasse. “On ette tulnud, et laps tuleb paigutada turvakodusse, sest teda pole võimalik koju toimetada,” rääkis Kütt.
Küti sõnutsi pelgalt manitsussõnadest noortele ei piisa. “Kui perepea ei oska alkoholiga piiri pidada, ei ole tema manitsustel noore jaoks sügavamat tähendust,” leidis ta.
Triin Mägeri Tartu ülikoolis tehtud magistritöö kinnitab politseijuhi sõnu. Pärnu 13–18aastaste teismelite seas tehtud uuringu järgi peavad noored alkoholi tarvitamist traditsiooniliseks osaks Eesti elust, sest nad on lapsest saati näinud, kuidas täiskasvanud seda võtavad ja karastusjookidele lahjat alkoholi eelistavad.
Pärnus on 87 müügikohta, kust saab alkoholi osta.