Lastevarjupaiga Oliver lugu

20 aastat tagasi kirjutas Pärnu Postimees laste varjupaiga Oliver 5. sünnipäevast. Neid aegu meenutab Oliveri sildiga lagunev maja Supeluse tänava algul, mille linnavalitsus rahahädas kord maha müüs ja mis on kuulutuse järgi taas müüa. Foto: Urmas Luik

Täna paarkümmend aastat tagasi, 17. septembril 1996 kirjutas Pärnu Postimees eelmisel päeval peetud laste varjupaiga Oliver viiendast sünnipäevast. Söödi torti, kusjuures noorim sünnipäevaline oli beebi. Mainimata jäi siis, et Oliver oli Eestis esimene sedalaadi asutus, kus kriisi sattunud pered ja “ülearuseks” osutunud lapsed leidsid koha, et ööbida, kõht täis süüa ja oma mured kas või ajutiselt unustada seniks, kuni leitakse lahendus.

Oliveri toonane juhataja Ülle Pikma nimetas varjupaiga teenuse kasutamise põhjusena perevägivalda – nii füüsilist kui psüühilist.

“Meie noored mehed on jooma hakanud, sest pind on jalge alt kadunud. Tugevad tulevad elus omal jõul läbi, nõrkade tarvis on abi kaugel. Tegelikult vajaksime koolides koos abc-ga eluõpetust, mis aitaks meil raskustega toime tulla,” on Pikma 20 aasta eest öeldu praegugi aktuaalne.