Kommentaar: Masendav liigitus

Peeter Raidla. Foto: PP

Riigikogust 2009. aastal vabatahtlikult lahkunud ja nüüd suhtekorraldaja leiba sööv Ott Lumi andis reedel Tallinnas konverentsil “Meedia ja poliitika” üsna masendava liigituse meie riigikogu kohta.

Et mees teab, mida räägib, tõendab juba seegi, et ta on tegutsenud peaministri nõuniku, erakonna peasekretäri ja aastail 2007-2009 esinduskogu liikmena. Lumi jagas riigikogulased viide klassi, võttes aluseks Darwini evolutsiooniteooria.

Oma arengus madalaim klass, keda Lumi võrdles primaatidega, moodustab viiendiku meie parlamendist. Neid võiks instinktide järgi kõrvutada filmitegelase Forrest Gumpiga, keda motiveeris liikuma hüüd “Jookse, Forrest, jookse!”. Sellistel riigikogulastel puudub oma poliitiline mõttemaailm ja nad elavad parteiliidri armust. Samal ajal on nad ohutud, sest keegi neid ei tunne.

Klass kõrgemal asuvad osavad poliitikud ehk inimese eellased, kes juba oskasid kivist tööriistu kasutada. Nad on kartlikud, kuid valmis mis tahes kohta täitma. Näiteks kirjutama alla partei peakontoris valminud arvamusloole. Teadvustavad meediat, aga see teadmine on vaid teoreetiline. Peavad vajalikuks mõnda kohaliku ajalehe reporterit tunda ja see ongi nende tipp. Selliseidki on parlamendis viiendik.

Kolmanda klassi moodustavad niinimetatud püstised poliitikud, keda Lumi võrdles homo erectus’ega ja kes moodustavad parlamendis suurima rühmituse – umbkaudu kolmandiku riigikogust.

Neilgi puudub oma poliitiline agenda, see-eest on nad äärmiselt edevad ja valmis mis tahes kutsetele vastama. Näiteks osalema tantsudes tähtedega. Peamine, et pildil olla. See soov muudab nad aga valimiseelsel perioodil tavalisest veel agressiivsemaks. Nad tüütavad pidevalt partei peasekretäri ja meediajuhti ning avavad enne valimisi oma veebilehe, mis valimiste järel varjusurma hääbub.

Neljas klass on võrreldav juba homo sapiens’iga – tegu on tarkade poliitikutega, kes tunnevad ajakirjanikke ja keda ajakirjanikud tunnevad. Neil riigikogulastel on oma poliitiline mõttemaailm ja teemad, millest nad arvamuskülgedel kirjutavad. Nad on iseseisvad ja neid toetavad püsivalijad. Samal ajal kalduvad nad laiskusele ning on eelmise tüüpkonna põhivaenlased. Neid on viiendik parlamendist.

Viienda ehk kõrgeima klassi moodustavad nüüdisaegsed poliitikud, keda parlamendis leidub kõige vähem. Nad tunnevad oma valijaid, kellega tegelevad juba kohe pärast valimisi. Nad oskavad õigesti kasutada sotsiaalmeediat, ei ala- ega ülehinda ajakirjanduse tähtsust. Väärtustavad otsesuhtlemist valijatega ja kogu nende tegevus on valijakeskne.