/nginx/o/2011/03/02/529563t1h8eaf.jpg)
Möödunud nädalal pöördus üle Eesti arstide poole 4924 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunut, haigestunute üldarv vähenes 16 protsendi ja gripitaoliste haigestumiste arv 20 protsendi võrra.
Grippi haigestumine vähenes viiendiku võrra
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
3. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti andmetel püsib grippi haigestumuse intensiivsus Eestis endiselt keskmisel tasemel, haigestumise geograafiline levik on laialdane.
Haigestumine vähenes kõikides vanuserühmades, kõige suurem vähenemine oli kuni viieaastaste laste hulgas. Kõigist haigestunutest 42 protsenti olid lapsed.
Möödunud nädalal muutus ringlevate viiruste etioloogiline struktuur. A-gripiviiruste osakaal vähenes 45 protsendi võrra ega domineeri enam ringlevate viiruste hulgas. Möödunud nädalal kahekordistus B-gripi ja paragripiviiruse osakaal.
Kuigi üldine haigestunute hulk langes, oli 50 protsenti haigestumistest tingitud jätkuvalt gripiviirustest.
Laboratoorse kinnituse sai kaheksandal nädalal 39 A-gripi ja viis B-gripi juhtu. Positiivse kinnituse saanud A-gripiviirustest 20 olid seagripiviirused.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on haigestumuse intensiivsus kõrge Luksemburgis, Kreekas, Leedus, Itaalias, Rumeenias ja Rootsis. Madalaks hindavad haigestumust Küpros, Norra, Malta, Portugal ja Suurbritannia. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.