Optimisti ja pessimisti kirjeldus Pärnu tänavavalgustusest

Papiniidu sillal põlevad valgustid ainult ühel teepoolel, kogu Ehitajate tee on pime. Foto: Ants Liigus

Pärnus on raha kokkuhoidmiseks iga neljas tänavalatern välja lülitatud. Kas see muudab linna liiga pimedaks, uurisime abilinnapea Romek Kosenkraniusega valimiste õhtul linnas ringi sõites.

Linnavalitsus on eelmise aasta lõpus kokkuhoiumeetmeid leevendanud. Kui sügisel põles 60 protsenti Pärnu tänavalampidest, siis nüüd 75 protsenti.

Kumab või ei kuma?

Läheme Papiniidu ristist kesklinna poole sõites kohe vaidlema, kas Riia maanteel kumab ühel pool tänavat asuvate laternate valgus teisele poole või on seal liiga hämar. “Mina näen majanumbrit lugeda, kõik on hele,” lausub Kosenkranius. “Mind ei huvita majanumbrid, vaid see, et inimesed siit üle jooksevad,” ütleb fotograaf Ants Liigus.

Mõlemal pool teed läheb valgeks alles Mere ristist. Edasi algavad üksikud pimedad “augud”, mis Liiguse hinnangul pole enam nii ohtlikud, sest Maxima lähedal asuv jalakäijate ülekäigurada on valgustatud.

Teisel pool Tammsaare risti algab vanem valgustus. “Praegu on puud raagus, aga suvel on siin loodusõnnetus. Kõik need valgustid on teispool võra. See on ainult talvel valge, suvel on see must,” kõneleb Liigus.

Kosenkranius arvab, et ega siin muu aita, kui tuleb kunagi puud maha võtta ja uued istutada. Nagu Mai tänava alguses.

Liival on juba tunduvalt hämaram. “Jälle need sinised vanad lambid,” viitab Kosenkranius põhjusele. Endise kooperatiivi kaubamajani jõudes läheb veel pimedamaks, sest teisel pool teed pole tänavavalgustust.

“Eile juba imestasin, et Pikal tänaval põlevad lambid. Valdavalt siin lambid ei põle ja Port Arturi peal asuv suur teleekraan pimestab sinnapoole sõitjat,” räägib Liigus.

Kosenkranius selgitab, et lume raskus vajutab aeg-ajalt kaabeltoite läbi ja piirkond läheb pimedaks. Kui Elwosse teatada, tehakse taas korda. Edasi on Pikk tänav valge.

Maavalitsuse maja juurest mööda Lõuna tänava ühesuunalist lõiku Vallikääru poole keerates seletab Kosenkranius, et Vallikääru uusi väikevalgusteid pole isegi mõtet välja lülitada, sest nad on niivõrd ökonoomsed. Märkan, et osa Ringi tänava laternatest on pimedad, sest Vallikääru juurest paistab tänavale valgust. Väike rats.

“Kõik ristmikud peavad olema valgustatud,” tutvustab Kosenkranius kokkuhoiu põhimõtteid. “Ja siin on peamine soomlaste liikumise tee. Kolledþi ümbrusest pole ka ühtegi laternat välja võetud.”

Hakkame Mere puiesteel Ammende villa juurde jõudma. “Siin ka üle ühe põleb. Mind häirib, et kord on, kord pole,” kasutan võimalust nuriseda. Kosenkranius vastab, et selles piirkonnas on liiklus väike. Kolme järjestikust kustunud tänavalaternat selgitab ta ühe pirni läbipõlemisega, sest kokkuhoiukava on üle ühe.

Uued pargid ei anna kokkuhoidu

Mudaravila juures märkan, et tänavalatern on välja keeratud ja jäädud lootma maja väikeste ümara kupliga lampide peale. Supeluse tänav on kahelt poolt valgustatud ja täiesti valge.

Täies hiilguses särava uue Rannapargi osa juures jutustab Kosenkranius, et siit pole mõtet kokkuhoidu otsida, sest uued tänavavalgustuslaternad on tunduvalt ökonoomsemad. Põhilised raiskajad on vanad sinised lambid.

Rannahotelli vastas on pime koht. Mõni aasta tagasi ehitatud Ranna puiestee pikendusel on linna poole jääv tänavavalgustuslampide rida välja lülitatud ja jäetud alles merepoolset jalakäijate teed ääristavad laternad.

Lähme Side tänavat pidi Tammsaare puiesteele ja keerame Mai poole. Vene kooli juures on näidis-valgustatud jalakäijate rada. Kui kõigi koolide juures asuvad ülekäigurajad sellised oleksid, oleks laste koolitee tunduvalt ohutum.

Mööda Tammsaare puiesteed Mai poole sõites näeme kolme järjestikust kustunud lampi.

“Kui kolmekaupa, on üks vahelt läbi või valesti ühendatud,” ütleb Kosenkranius. Leian, et üle ühe väljalülitamine muudab kohtades, kus teisel pool teed pole tänavavalgusteid pandud, ümbruse liiga pimedaks.

Sinine valgus jääb nõrgaks

Samasugune on olukord Kanali tänaval. Uurin Kosenkraniuselt, mis tema arvab.

“Kui on ühel pool tänavat, võiks olla kõik sees. Aga reegel, et ristmikud valged,” vastab abilinnapea. Ristmikud on seni tõesti valged olnud.

Riia maanteele jõudes keerame Konsumi juurest Kastani tänavale. “See ristmik on natuke hämar,” ütlen Kosenkraniusele. “Aga kõik tuled põlevad, pole midagi enam peale panna,” lausub ta.

Poe juures asuv latern on pime. “Siin on näha, kuidas vana valgustust pole ollagi. Nagu seasilm,” kirjeldab Kosenkranius Kastani tänavat. Eriti ohtlik on see lasteaia juures, kuhu pimedas lapsi viiakse.

Suur-Jõe tänaval Kastani tänavast Cibuseni on tänavavalgustus ainult ühes teepooles. Aga tänav on valge, sest see pole nii lai nagu Riia maantee ja silm harjub läbivalt ühtlase valgusega. Tänavavalgustuslaternad on uuemad, kollaka valgusega.

“Suur-Jõe on üllatavalt hästi valgustatud,” kiidan ma.

Cibuse juurest sõidame mööda Vanapargi alleed Koidula pargi poole. Pargid on hästi valgustatud, eriti perearstikeskuse esine, kus Kosenkraniuse sõnutsi on kasutatud uuemat sinist valgust.

“Kesklinn on natuke isegi üle valgustatud,” ütleb Kosenkranius Kuninga tänavat vaadates. “Selle võrra võiks äärelinna rohkem valgustada.”

Leiame Liigusega, et kesklinn võiks ikka valge olla, sest siin on tuikuvate jalakäijate liiklus väga intensiivne. Näiteks Nastja baari juures. “Praegu me pole kesklinnas ega ranna rajoonis ühtegi laternat välja võtnud,” selgitab Kosenkranius.

Teatri juures Swedbanki kontori ees on pime. “Ma pole täna näinud ühtegi pimedat nurka, kus ma ei näeks autojuhina jalakäijat,” lausub Kosenkranius silla poole sõites.

Jannseni tänav on ohtlik

Silla kesklinna poolses otsas ei põle kaks paari tänavalampe, Ülejõe-poolses otsas üks paar. Kosenkraniuse andmetel on kaablid läbi ja nende vahetamiseks tuleb silla alla ronida.

“Romek, sa räägid, et ristmikel lambid põlevad. Aga siin ei põle ju,” ütlen Jannseni tänava ja Uus-Sauga tänava ristmiku juures. “Siin on jah midagi jama, peaks põlema,” vastab abilinnapea.

Jannseni tänavat pidi Vana-Pärnu poole sõites on paremat kätt teed terve valgustirivi välja lülitatud. “Kui paremalt jalakäija tuleb ja auto sõidab vastu, on auto tuled mul sees ja ma ei näe paremalt tulevat jalakäijat. Uus-Sauga tänava otsast kurvini välja on üks must laik,” juhib Liigus tähelepanu olukorra ohtlikkusele.

Siimu sild on paremini valgustatud kui vana sild. Vana-Pärnus Haapsalu maanteel jõe pool valgusteid ei ole. Pole üldse, mitte pole välja võetud.

Vana-Pärnu upub pimedusse

Pöörame Suur-Toomest Vana-Pärnusse sisse, läheme üle Kesk tänava. “Siin on jälle vana sinine valgustus. Näha, et üsna pime,” räägib Kosenkranius.

Suur-Toome ja Kesk tänava ristmiku ümbrus on ehmatavalt pime, eriti kui näoga mere poole olles vasakule piki Kesk tänavat vaatame. Ka paremal on lamp läbi.

“Need on kehvad valgustid, nagu seasilmad,” tõdeb Kosenkranius. Leian, et kui ristmikule tugevam pirn panna, aitaks seegi palju.

Kui Haapsalu maantee välja jätta, näib magistraalist mere poole jääva Vana-Pärnu valgustus suhteliselt nigel olevat. “Nõukogude ajal rajatud valgustusvõrk ja selleaegsed valgustid. Nende valgustugevus pole eriti hea,” kommenteerib Kosenkranius.

“Oi-oi-oi. Vaata, milline Merekalda on!“ hüüatan mööda Merekalda tänavat Audru suunas sõites. “Osalt ei põle üldse.”

Leian, et vanapärnakatele on liiga tehtud. Lampe nagu polegi, aga ikka lülitatakse osa välja. “Vaata, selle lambi väljalülitamisega hoiad sa niisama palju kokku kui kahe kollase lambi väljalülitamisega,” selgitab Kosenkranius.

Abilinnapea näitab ristmikku, kuhu on kollane valgus pandud. See paistab hulga kaugemale kui sinine. Samal ajal pole mõne ristmiku peal postigi ja ristmikule kõige lähem tänavalatern ei põle.

Osa Kesk tänavast on pikalt pime, ainult ristmik on valgustatud. “Kui mujal võis näha üksikuid puudusi, siis siin on kogu rajooni valgustus vilets,” tõden ma.

Vana-Sauga valgustus on hea

Haapsalu maantee ja jõe vahelise ala valgustus on parem. Sõidame mööda Põllu tänavat jalakäijate sillani, tuleme Haapsalu maanteele ja keerame Vana-Sauga tänavale.

Siin on kollased tänavalaternad. “Võrreldes Vana-Pärnuga, täitsa kobe. Kaevamiste tõttu on muidugi tänav vilets, aga tänavavalgustus on hea. Tõsi, seda on ainult ühel pool tänavat, aga tänav ei ole lai ja sellest piisab,” räägin ümbrust vaadates.

Pöörame Vana-Sauga tänavalt Õli tänavale. Üks tänavavalgustuslamp on nagu vahelduvvoolu peal: kord põleb ja kord ei põle. Kaks järgmist laternat ei põle.

“Nad hakkavadki niimoodi läbi minema: alguses vilguvad ja lõpuks jäävad täiesti pimedaks. Eriti läheb niimoodi külmal ajal,” selgitab Kosenkranius nõukogudeaegsete siniste pirnide hingeelu. Auto termomeeter näitab väljas 2,5 külmakraadi.

Pöörame Õli tänavalt Uus-Saugasse. See tänav on päris ilusasti valge, kuigi ühel pool teed pole tänavavalgustust välja ehitatud. “Hoov on ka valge,” ütleb Kosenkranius.

Uus-Sauga tänavalt Jaani tänavale keerates pilt muutub. Tänavalaternad on ainult ühel pool tänavat ja need põlevad üle ühe. Voorimehe ristmikul on jälle valge.

“Kui kolm tükki järjest ei põle, on üks vahelt ära kustunud,” selgitab Kosenkranius Jaani tänavat vaadates. Uurin, kui sageli keegi lampe vaatamas käib, ja saan vastuse, et regulaarsust selles pole. Enamasti talitatakse telefonikõnede põhjal.

Ülejõe gümnaasiumi esine sirab. Seoses remondiga on sinna uus valgustus ehitatud. Tallinna maanteel on valge mõlemas teeservas, kaevetööde piirkonnas on lambid välja lülitatud.

Tallinna maanteelt mööda Rohu tänavat Kaevu poeni sõites on tänavavalgustus üsna nigel. “Siin on kasutatud süsteemi “üks põleb, kaks ei põle”,” üritan aru saada. “Ah, siin polegi süsteemi,” lausub Kosenkranius.

Kaevu poest edasi on Rohu tänava valgustus parem. Kollaste laternatega, aga üle ühe harvendatud. Pöörame Kaevu poe juurest Oja tänavale. Vastutavat abilinnapead märgates otsustab kaks lampi end välja lülitada. “Aga seal jälle põleb,” jääb Kosenkranius positiivseks. Kõik naeravad.

Üldmulje Oja tänavast on keskmine. Tänavalambid on kollased, võib-olla mitte kõige tugevama valgusintensiivsusega, kuid muude tänavatega võrreldes pole neil häda midagi.

Raba tänaval on päris pikk lõik valgustamata. Tänavale heidavad valgust hoovide laternad. Kust vähegi on võimalik teiste arvelt ratsida, seal on linn seda teinud.

Sporti saab pimedas teha

Rääma tänaval pole viga. “Siin on sama efekt nagu Riia maanteel. Kui puud lehte lähevad, hakkavad nad Rääma tänavale langevat valgust varjama,” lisab Liigus pessimistlikuma noodi.

Jaansoni rada on pimedal ajal valgustatud nagu ka Raeküla suusarada. Kunagise suusavabriku juures on aga pime, seal pole laternaid kunagi olnudki.

Ka Niidu tänavale, kust inimesed haiglasse sõidavad, pole valgustust kunagi ehitatud. “See on tööstuspiirkond. Aga elamupiirkondades on tänavavalgustus peal. Oja, näe, täiesti normaalne,” märgib Kosenkranius.

Oja tänaval Niidu ristmikust haigla poole on valgusteid üle ühe harvendatud. Mõnes kohas on isegi mitu lampi järjest kustunud. Ka haigla juures on kolm-neli lampi kustunud, ilmselt on loodetud haigla ümbruse valgustusele.

Ehitajate tee on pime

“No nii, Ehitajate tee,” sõnan Pärnu ühele tuiksoonele jõudes. Siin valitseb pilkane pimedus, nagu ei olekski linnas. Kosenkranius selgitab, et see on juba riigimaantee ja valgustuse korraldaminegi on siin maanteeameti rida.

Arutame, kas kaugtuled võib peale panna, kui keegi vastu ei tule. Liikluseeskirja järgi ei tohiks, ikkagi linn.

Enne Papiniidu silda seisavad pimedad postid. Silla ühel poolel on valgustus, teisel pole. Ka siin peaks maanteeamet pärnakatele teed valgustama, kuid bussijaama ja Balti jaama vahel pole see ilmselt kõige tähtsam probleem.

Uuel sillal sõita on pime, eriti Tallinna suunas. Bensiinijaama vastas on must auk, siin on ehitusega seoses kaablid välja võetud. Õnneks teeb sillalt Raekülla viivat teed Merko, mitte lätlased, ja see tee peaks sügisel valmis saama.

Edasi on Papiniidu tänav ilus valge, Papiniidu ristmikugi üle oleks patt nuriseda. Riia maanteel töötab valgustus Männi kohvikuni, sealt edasi on vana siniste laternate rida välja lülitatud.

Teades nüüd, et siniste laternate väljalülitamine annab kõige suuremat efekti, ja nähes, et nende valgus on üsna nigel, saan sellisest kokkuhoiust aru. Mere pool teed põleb tunduvalt intensiivsem kollaste valgustite rida. Siin võib sellist kokkuhoidu teha, aga Vana-Pärnus on see liiast.

Raekülas uued laternad

Sõidame Lääne tänava kaudu Merimetsa tänavale. “Siin on nüüd pandud uued laternad ja postid. Kollased ja hulga valgemad, mis siis, et üle ühe,” räägib Kosenkranius Merimetsa tänaval.

Raeküla ja Mai vahel põleb ilus kollane valgus. Küsin, kas linn siit pole tahtnud kokku hoida, sest jalakäijate teel ei kõnni keegi.

“See tee on väga intensiivses kasutuses. Mais oleme me valgust juurde pannud. Alguses võeti Mai tänaval mõlemalt poolt välja,” vastab abilinnapea. Eelmisel aastal põlesid Mai tänaval ainult ühel pool sinised lambid, nüüd on teisele poole valgus tagasi antud.



Pärnu valgustus

Pärnus kasutatakse mitut sorti, eri ajast pärinevaid tänavavalgustuspirne:

 sinist valgust andvad vanad 125 W elavhõbedapirnid (näiteks Vana-Pärnus),

 sinist valgust andvad 250 W elavhõbedapirnid (osaliselt Mai tänaval),

 kollast valgust andvad 70 W gaaslahendusega pirnid (näiteks Raekülas),

 kollased 100 W ja osa ka 150 W gaaslahendusega pirnid (peatänavatel).

Andmed: Pärnu linnavalitsus