Paastumine – kas tervislik või tarbetu praktika?

Anete Kruusmägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu paastulaagris käib kindla päevakava järgi: hommikusele meditsiinilisele kontrollile järgnevad loengud, palju aega veedetakse looduses matkates.
Elu paastulaagris käib kindla päevakava järgi: hommikusele meditsiinilisele kontrollile järgnevad loengud, palju aega veedetakse looduses matkates. Foto: Erakogu

Paastumise kui keha puhastamise kohta vee ja ravimteedega on liikvel mitu teooriat. Leidub nii inimesi, kes on sellest abi saanud, kui neid, kes pooldavad organismi jääkainetest vabastamist toiduga.

Ravitseja Regina on paastumisega pikalt tegelnud. Tema puhul algas kõik sellest, et tervis läks käest, arstidelt abi ei saanud ja tuttav tiris ta seitse päeva kestnud paastulaagrisse Võrumaale Viitkale. Ilusa looduse rüpes matkati ja joodi ravimteesid. Oluline on sel perioodil palju juua: poolteist kuni kaks liitrit vett päevas.

Teisel või kolmandal päeval jõudis kätte puhastuskriis. Esimesel korral oli Reginal vahepeal päris paha olla ja ta oli hädas migreeniga. “Korralikult lõi pea valutama, nii et silmi ei saanud lahti teha,” meenutab naine. Peavalust aitas üle magamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles