/nginx/o/2011/03/23/543889t1h464e.jpg)
Pärnu heategevusorganisatsioon Shalom väärtustab sel aastal vabatahtlike tööd, kinkides igal kuul mõnele Pärnumaa vabatahtlikule tänutäheks lille. 2011. aasta on kuulutatud Euroopa vabatahtlike aastaks.
Shalom tunnustas lillega Pärnu lastekodu sõpru
/nginx/o/2012/02/27/985672t1h5975.jpg)
24. märts 2011, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsis said lilled Pärnu naised, kes nimetavad end Pärnu lastekodu sõpradeks. Sõprade seltskonda kuuluvad Marje Kuntur, Ivi Smeljanski, Ivika Kelder, Anu Sommer, Kersti Tammai, Dina Kukk, Heli Sommer, Kairi Tõkke ja Selina Koodi.
“Oleme täiesti mitteametlik ühendus, käime vahel lastel külas ja tegeleme nendega,” väidavad naised tagasihoidlikult. Nende tegevust on tunnustatud ka ÜRO lastefondi UNICEF Eesti rahvuskomitee väljaantava Sinilinnu preemiaga.
Esimest korda mindi lastekodusse külla umbes neli aastat tagasi. “Idee saime Haiba lastekodu sõpradelt,” meenutas Anu Sommer. “Suhtlesime nende eestvedajaga, tema julgustas meid igati ja nii see algaski. Mingit kindlat graafikut või kohustust meil pole, lähme külla siis, kui saame.”
Naised käivad oma sõnutsi lastekodus külas just nimelt sõpradena, kes koos meeldivalt aega veedavad. Tehakse seda, mida lapsed soovivad: mängitakse lauamänge, minnakse jalutama või räägitakse niisama juttu.
Suuremate ettevõtmistena on viidud poisid paintball’i mängima ning tüdrukutega ette võetud ilusalongi külastus. Naised on olnud autojuhtideks laste mardi- ja kadrijooksmistel.
“Esimesel korral tegime suured ettevalmistused: laenasime teatrist rõivaid ja tegime meiki, printisime laulude tekste välja,” meenutas Marje Kuntur. “Tegelikult oli lastel kõik juba ette valmistatud, riided olemas ja laulud peas … Järgmistel aastatel oleme jäänud vaid autojuhtide rolli.”
Ivika Kelder nimetab end naljaga pooleks Steffi-Ivikaks, sest tema käib lastekodus külas väikese armsa koera Steffiga, kes laste seas alati suurt rõõmu tekitab ja poolehoidu võidab. “Mulle meeldib seal käia, sest nii saan natukenegi aidata,” ütles Kelder. “Tore on teha just midagi konkreetset, jagada nendega oma aega.”
Traditsiooniks on kujunenud kõikide lastekodulaste meelespidamine sünnipäevadel. Laps saab oma sünnipäeval personaalse kingituse, esimesel aastal maalisid naised igaühele nimelise tassi, veel on kingitud kotte, saunalina ja pleede.