Tuisuilmad ei tapa laululinde

Kui kevad jälle talveks pöörab, lendavad kuldnokad lõuna poole tagasi. Foto: Urmas Luik

Päikesepaistega vahelduvad tuisuilmad ja mõõdukad miinuskraadid on väikeste rändlindude elu keeruliseks muutnud, ornitoloogi arvates pole põhjust olukorda üle dramatiseerida.

Toimetusse helistas lindude saatuse pärast muretsev naine, kes ütles söötvat juba mitmendat päeva oma kodu lähedale Tahkurannas parve kogunenud paarisadat kuldnokka, kuna tuisanud lumi ja öökülm on nende loodusliku toidulaua kinni katnud.

Harrastusornitoloog Eedi Lelov, kes õpetab linnuteadust Pärnu loodus- ja tehnikamaja lastele, avaldas arvamust, et soojadel maadel talvitunud ja oma pesitsuspaika tagasi lennanud väikeste laululindude pärast pole paanikaks põhjust.

“Kevad on käes ja päike paistab päevaajal kõrgelt, nii et kõige parem abimees lindudele on loodus ise,” ütles Lelov, kuid lisas, et oskuslik abi kulub lindudele ära. “Kuldnokad ei ole väga head lisasööda tarbijad,” teadis ta. “Küll aga näiteks musträstad, kes meelsasti söövad kaerahelbeid või päevalilleseemneid. Ükspäev alles nägin musträstast oma kodus lindude toidulaterna küljes nagu rasvatihast maiustamas.”

Lelov rääkis, et seal, kuhu linnud kogunevad, võib lund lahti ajada, nii et murukamar nähtavale tuleb, ja kui on teri, mida lindudele söögiks pakkuda, neidki maha puistata.

Lelovi sõnutsi on kõige parem abimees lindudele kevad. “Rändlinnud on end talvitusaladel üsna priskeks söönud ega ole siia jõudes nõrgad,” arutles harrastusornitoloog. “Ning kui ilm siin talveks tagasi pöörab, lendavad paljud neist jälle tagasi lõuna poole, kus toitu jagub.”

Lelovi arvates on see aga tore, kui inimesed linnukesi märkavad ja neid aidata tahavad. “Sööta linnukesi ikka võib. Ega see halba tee,” ütles ta.