Juhtkiri: Kapitalil pole rahvust

Pärnu Postimees.

FOTO: PP

Küllap on üsna paljudel pärnakatel olnud oma kokkupuude Lepaninaga. Kolhoosidevaheline ehituskontor ehk KEK oli arvestatav tööandja ega keelanud oma inimestele nende tarbeks ehitatud puhkekeskust kasutada.

Nende aastate jooksul, kui asutust arendas Jaak Valge, on Pärnu inimesed sattunud Lepaninale tööasjus, käinud koolitustel või puhkamas. Tegemist on väga mõnusa kohaga merekaldal.

Lepanina-suguste hotellide puhul on paratamatu, et aastate möödudes vajavad nad taas suuremat rahasüsti ja renoveerimist.

Peterburi ärimehed ei ostnud hotelli kotis, vaid neil kui samas kandis suvekodude omanikel, kujunes selge pilt, kuhu tasuks rahaliselt panustada.

Lepanina hotell ja spaa on märkimisväärne investeering Pärnumaa turismimajandusse.

Lepanina hotell ja spaa on märkimisväärne investeering Pärnumaa turismimajandusse.

Ambitsioon hoida asutus aasta ringi tegutsevana on suur. See tähendab, et ettevõte muutub oluliseks tööandjaks piirkonna elanikele.

Sisearhitekt Eero Jürgenson on rõhutanud, et Lepanina hotellikompleks on Eesti tellisarhitektuuri silmapaistev näide 1980. aastatest ja väärt nüüdisajastamist.

Jürgenson ise on Pärnuga seotud samuti 1980ndatest: teinud Fiesta lavade disaini, rekonstrueerinud Rannahoone Sunset Clubiks, kujundanud Hansapanga kontorid ja Strandi hotelli. Kogemustega ja hea meeskonnatööga asjatundja.

Kohalikele on tunnustus seegi, et Lepanina sisustus tuli Are vallast Niidu külast firmalt Rigor.

Häädemeeste kanti peaks üldse vaatlema suurema pildina. Lepanina on arvestatav viis aastaringset turismi arendada, kuid mere ääres leidub arendusvõimalusi veel. Näiteks Kosmonautika külas, kus kinnistud saadaval, oleks vaid väärt ideid ja rahakotti, mis arenduse alguse valule vastu peaks.

Kui majanduskasv kannatab ja huvi laiemale kandub, võiks Häädemeestest saada arvestatav rahvusvaheline mereäärne puhkepiirkond, kus kapitalil ei ole rahvust.

Tagasi üles