Eile tuli Toompeal esimest korda kokku 6. märtsil valitud XII riigikogu. Statistika kohaselt peaks 45,8 keskmise vanuseaastaga parlament olema mõtteergas ja töövõimeline. 101 seadusandja hulgas on 20 naist ehk napilt viiendik. Vaid sotsiaaldemokraatidel (21,1 protsenti) ja Keskerakonnal (26,9 protsenti) on riigikokku pääsenutest üle viiendiku õrnema soo esindajad. Pole parata, kui naised ise annavad valimistel eelistuse meeskandidaatidele.
Riigikogu vastse koosseisu puhul pole vaja pikka adraseadmist. Võimuliidus on enne kokku lepitud, et esimehe haamrit viibutab taas Ene Ergma Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL), tema asetäitjad on ministriametist väsinult kõrgepalgalisele aseesimehe kohale edutatud Laine Randjärv (rohkem tuntud kui Jänes) ja eelmiseski koosseisus samal toolil istunud Keskerakonna kärekriitiline opositsionäär Jüri Ratas.
Valitsusega läheb samuti kiiresti. Homme tahab uus kabinet olla juba ametis, sest portfellid jagati ära nädala eest või jäeti samadesse kätesse.
Mingist 100 kriitikavabast kohanemise päevast ei ole valitsuse puhul põhjust rääkida, sest võimuliit on ju sama mis neli varasemat aastat. Imesid parlamendist loota ei ole. Pigem on kõigi valijate soov, et riigikogu töötaks Eesti hüvanguks praagita.
Parlamendi ees seisvate ülesannete hulgas on nimetatud riigivõimu ja rahva üksteisele lähendamist ehk lõhe kaotamist ühiskonnas ja riigikogu autoriteedi tõstmist.
Valimiskampaania ajal lubati rahvast varasemast rohkem kuulata ja IRL sõlmis valijatega koguni kokkuleppe.
Pärnumaalt valitud rahvaesindajaid loodame senisest sagedamini siin näha rahvaga kohtumas ja ühtlasi oma tegemisi ilma sunnita selgitamas Pärnu Postimehes. Eelolevatel aastatel peab kinnitus sellest, et Eestil läheb hästi, jõudma inimeste rahakotti ja tõstma rahva heaolu.