Suvekorterite eelisseisund häirib hotellipidajaid

Errit Kuldkepp leiab, et jagamismajanduse liigne reguleerimine tapab ettevõtlikkuse.

FOTO: Urmas Luik

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis magistritöö kaitsnud Errit Kuldkepi andmetel oli tänavu märtsi lõpu seisuga e-keskkonnas Airbnb üleval 306 majutuskuulutust, millega pakuti Pärnumaal kodustes tingimustes öömaja 1209 inimesele. Kuldkepp julgeb oletada, et suvel pakkumiste arv tõuseb ja kodumajutustes jagub siis voodikohti kuni paarile tuhandele.

Ametlikke majutajaid on Pärnumaal 191, milles voodikohti kokku 6031. Lihtne aritmeetika näitab, et kodumajutusel on tähtis roll turistidele öömaja pakkumisel.

Kuldkepp tõi esile, et korteri või maja väljaüürijad, kes ei ole ettevõttena registreeritud, ei kajastu statistikas ja seepärast võib ametlikule Pärnumaa külastatavuse turismistatistikale kolmandiku juurde liita.

Airbnb.com pole ainuke keskkond, kus eraisikud annavad oma üürisoovist teada. Läinud aasta lõpus tellis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Technopolis Group Eesti OÜ-lt ja Ernst & Young Baltic ASilt uuringu, mille järgi võib Eesti kuulutusi leida ligemale paarikümnelt jagamismajanduse platvormilt.

Väikeses mahus majutust oma kodus või kodunt ära olles võib tõlgendada juhusliku ja maksuvaba tuluna. Lasse Lehis

Jagamismajanduse rolli uurinud Kuldkepp rääkis, et Pärnus ei ole see midagi uut. Kodumajutust on kogu aeg pakutud. Kuldkepi vanaemagi andis 1960ndatel kolmetoalisest elamisest suviti ühe toa üürile.

Vahe on selles, et siis broneeriti kirja teel. E-keskkonnad on muutnud oma kodu väljaüürimise tohutult populaarseks ja rahvusvaheliseks. Süsteem ühendab kogu maailma teenusesoovijaid ja teeb kontakti leidmise palju hõlpsamaks.

Põhjus, miks turistid eelistavad hotellile kodumajutust, on Kuldkepi sõnutsi soov elada nagu kohalik. Peatudes reisil korteris või majas, tekib arusaam kohalikust eluolust. See köidab. Kodumajutus osutub tihtilugu soodsamaks, aga see pole peamine.

Kõige suurem reisijate rühm on paarid, neile järgnevad lastega pered. Kuldkepi ütlust mööda käivad needsamad inimesed spaaski. Seetõttu saavad Pärnu hotellidki oma osa kodumajutust eelistavatelt inimestelt, sest mujal peatuvad pered kasutavad spaateenuseid.

Kodumajutuse kasutajad kulutavad niisama palju kui hotellikülastajad kui mitte rohkem, sest nad tahavad kohalikust elust osa saada. Ettevõtluskeskkonnale on see Kuldkepi hinnangul väga soodne.

Kuldkepp nimetas, et kodumajutuse pakkujatel on oluline roll selles, milline mulje turistidele Pärnumaast jääb, aga alati seda ei tajuta. “Kui külastajad saavad halba teenust, muutub arvamus Pärnumaast,” nentis ta.

Hotellijuhid ei ole kodumajutuse vastu, vaid näevad majutusteenuse pakkujaid kui ausaid konkurente ja on valmis koostööd tegema.

Näiteks, kui hotell on välja müüdud, saaks helistada kodumajutusse, kui ollakse selle heas kvaliteedis veendunud.

Hotellijuhtide põhimure on ebavõrdsus maksude tasumisel. Kuldkepp rääkis, et hotellidele kehtivad nõuded on karmid ja nende täitmiseks tuleb palju investeerida. Aga inimene, kes ostnud eluaseme ja üürib seda välja, on samuti teinud enda kohta väga suure investeeringu. Eraisikuna ei saa ta aga tehtud kulutusi maksu alla minevast summast maha arvata.

Rannahotelli tegevjuht Siim Sildmäe tõdes, et kuna Pärnus leidub külaliskortereid palju, pakuvad need ametlikele majutusasutustele konkurentsi küll. Ent tema meelest on positiivne, et turistid Pärnus üldse käivad. Sildmäe tõi võrdlusena, et hotellidki on omavahel konkurendid. Kõik majutusasutused on siiski ühe asja eest väljas: meelitada siia rohkem turiste.

Sildmäe on kodumajutust proovinud mitmes riigis ja saanud positiivse kogemuse. Siiski häirib teda see, et ametlikud majutusasutused peavad täitma kõiksugu nõudeid ja tasuma makse, samal ajal kui külaliskorterite turg meenutab rohkem Metsikut Läänt. “Mitte et see meie tööd häiriks, aga asi on suhtumises. Osalt oodatakse nõuete täitmist ja teise osaga, kes samasugust teenust pakub, ei tegelda,” nentis ta.

Sildmäe arvates jagamismajandust ei peaks siiski üle reguleerima. Pigem võiks reguleerimine käia e-kanalite kaudu, et lahendus oleks lihtne nii teenusepakkujale kui kliendile. Kuldkepp nõustub Sildmäega jagamismajanduse teemal, sest see on ettevõtlus, mida ei tohi ära tappa. Korterite väljaüürijate soov on lisasissetulek, ent seda tehakse ettevõtluskogemusegi saamiseks. “Sa oled tegelikult väikeettevõtja, mikroettevõtja, aga siiski,” seletas ta.

Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise väitel on paraku igas valdkonnas nii, et väikeettevõtlust on maksuametil raskem kontrollida, sest tulud on väikesed ja tööd palju. Sellepärast on tema jutu kohaselt paljud riigid jõudnud järeldusele, et targem oleks väikeüritajatele anda maksuvabastusi või -soodustusi, et jätta alles tegemise rõõm ja suunata maksuameti ressurss olulisematele asjadele, näiteks ümbrikupalga jahtimisele. “Jagamismajanduse puhul räägib maksuvabastuse poolt seegi, et siis ei pea pikalt juurdlema, millised kulud on tulu saamiseks vajalikud,” põhjendas ta.

Lehise ütlust mööda ei ole praegu Eestis erisätteid jagamismajanduse kohta, on vaid tulumaksuseaduse tõlgendus, mille kohaselt juhuslikke tulusid ei maksustata, kui tegu oli vaid kulude vähendamise sooviga, mitte tuluteenimise eesmärgiga. Näiteks koduaiast korjatud lillede müük.

Üüritulule ja majutusteenusele ei ole erisusi kehtestatud. Lühiajaline üürimine koos koristamisega kvalifitseerub majutusteenuseks. Väikeses mahus majutust oma kodus või kodunt ära olles võib Lehise ütlusel tõlgendada juhusliku ja maksuvaba tuluna. Praktika on pigem selline, et väikesi tegijaid keegi ei kontrolli ja tõsisemad tegijad registreerivad FIEks või asutavad osaühingu.

Lehise sõnutsi leiab rahvusvahelisest praktikast palju õpetlikku: näiteks nõuda tubade väljaüürimiseks tegevusluba või linnavalitsuses registreerimist – sellega kaasneks ühekordse maksu tasumine, mis sõltuks näiteks pinna suurusest ja üüriperioodist. Sel juhul poleks vaja tulusid deklareerida.

Küsimusele, kas maksuamet teeb koostööd mõne majutust vahendava jagamismajanduse portaaliga, vastas maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe, et Airbnb on näidanud valmisolekut jagada maksustamisalast infot oma portaali kasutajate seas. Enne tulude deklareerimise algust saatis maksuamet otseteavituse inimestele, kellele kuuluvat kinnisvara oli eelmise aasta jooksul portaali Booking.com vahendusel pakutud lühiajaliselt rendile.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnade kohaselt uusi kodumajutuse maksustamisreegleid praegu ei arutata, sest puudub vajadus. Majutust on võimalik pakkuda eraisikuna, kes maksab maksu üüritulu pealt tavalise füüsilise isikuna, või registreerides end FIEna või asutades äriühingu. FIE või äriühingu puhul saab kulusid arvesse võtta.

“Siiski võib mõelda andmete edastamise kohustusele, nagu ühena vähestest toimib see riikides praegu maksu- ja tolliameti ning Uberi vahel,” märkis Jegorov.

Kodumajutused võivad peagi teenida veerandi tulust

  • 2015. aastal oli jagamismajanduse majutus- ja reisikorraldussektori aastakäive platvormide ja pakkujate puhul hinnanguliselt 14–17,5 miljonit eurot.
  • Jagamismajanduse turumaht kogu majutusvaldkonna müügitulust on ligikaudu kaheksa protsenti.
  • Samasugust kasvutrendi järgides võib jagamismajanduse platvormide ja teenusepakkujate müügitulu aastal 2020 olla kuni 25 protsenti majutusturu kogumahust.

Andmed: uuring “Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis”

Tagasi üles