Pärnu kolledžist kaob lõviosa lektoreid

Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe peab nuputama, kuidas korraldada 15 lektori sujuv ja valutu üleminek õpetajaks või assistendiks.

FOTO: Mailiis Ollino

Tartu ülikooli (TÜ) nõue, et lektoril peab olema doktorikraad, mõjutab tuntavalt Pärnu kolledžit, kus seetõttu pea kõik õppejõud oma senise staatuse kaotavad.

TÜ kuulutas juba 2012. aastal, et nõuab aastaks 2018 lektoritelt doktorikraadi. Selgub, et nõue kehtib samuti rakenduskõrgkoolide kohta, kuid Pärnu kolledžis on 17 lektorist vastav kraad vaid kahel.

Mida see sisuliselt tähendab? Õppejõud, kellel puudub nõutav haridustase, saavad oma karjääri jätkata kas assistendi, teaduri või õpetajana.

“Meid viiakse madalama taseme õppejõuks, mis üldjuhul tähendab vähem palka ja rohkem tööd,” selgitas spordijuhtimise lektor Liina Puusepp.

TÜ Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe täpsustas, et kui lektori koormus on 288 loengutundi, siis õpetajal küünib see üle 400. Samuti on õpetaja-assistendi miinimumpalk madalam.

Kuid Vallimäe rõhutas, et on lubanud pärast muutusi praeguste lektorite töötasu samaks jätta. Samal ajal märkis õppeasutuse juht, et kui kolledž ei suuda ette nähtud auditooriumitunde õpetajale tagada, tuleks minna osalise tööaja peale.

“Mulle õpetaja staatus hinge pihta ei käi. Olen ju pikalt seda tööd teinud. Erilist vahet pole,” nentis 17 aastat kolledžis lektorina töötanud sotsiaaltöö magister Valter Parve. Kuid temagi teab, et õpetajad peaksid lektoritest rohkem tunde andma.

Ent miks pole paljud Pärnu kolledži õppejõud kraadi teinud? Lektorite hinnangul on kolledžitöö kõrvalt keeruline doktorantuuris aktiivselt kaasa teha, sest see eeldab töölt eemalolekut kas Tartus või Tallinnas.

“Meie kolledžites on doktorikraadiga umbes viis protsenti õppejõududest,” selgitas Puusepp.

“Raiskasin ise aasta, mil ma ei saanud aru, kas olen Tartus üliõpilane või Pärnus ülikoolis tööl. Lõpuks oldi pahased, et ma kõike korraga teha ei jõua, ja lõin käega,” tunnistas ta. Peale selle mainisid lektorid, et huvitava teema puhul tuleks minna end välismaale täiendama, kuid töö kõrvalt seda teha ei saa.

Vallimäe lisas, et kõrgeim kraad võimaldaks doktorantuuris õpetada, kuid kolledžil doktorantuuri pole, mistõttu ei motiveeri seegi asjaolu.

Puusepp ütles, et rakenduskõrgkooli töötajad on üritanud korduvalt ülikooli personaliosakonnale selgeks teha, miks on kolledži kõrvalt raske doktorikraadini jõuda. Rakenduskõrgkoolile siiski nõuete suhtes erandit ei tehta.

TÜ personalitöö jurist ja osakonna juhataja Kristi Kuningas märkis veel, et üleminek lektorist assistendiks ei toimu automaatselt, vaid uute ametikohtade täitmiseks tuleb korraldada konkurss. “Kindlasti ei soovi me doktorikraadi nõude kehtestamisega kedagi ülikoolist eemale tõrjuda,” väitis ta. Lisades, et eesmärk oli pigem motiveerida õppureid doktoriõpet lõpetama.

Turismigeograafia magister ja kolledži turismimajanduse lektor Tatjana Koor tunnistas, et temale on muutus tähendanud kerget ebakindlustki. Näiteks said lektorid tema väitel alles sel kevadel teada, mis on nende valikud.

Koor märkis, et paljudel lektoritel lõpeb tööleping käesoleva aasta lõpus.

“Seega, ma veel ei tea, kas ma osutun konkursil valituks, sest kandideerida võivad inimesed väljastpooltki,” tõdes Koor. Samas seisus on Parve ja Puusepp.

Vallimäe märkis, et eeldatavasti pole doktorikraadiga lektorite tulva Pärnusse oodata. See tähendab, et õppejõud saavad üsna tõenäoliselt muudetud ametinimega jätkata.

Tähtajatu lepinguga lektorid ei või samuti senisel ametikohal edasi töötada. Vallimäe sõnutsi on sel juhul mitu varianti: leppida kokku staatuse madalamaks muutmine, teha doktorikraad või äärmisel juhul töölt lahkuda.

Pärnu Postimehe teada otsustas juba üks pikaajaline õppejõud viimasena nimetatud variandi kasuks.

Direktor märkis, et ettenähtud nõuded ja nende raamides toimetamine mõjuvad kohati valuliselt. Siiski kinnitas ta, et vingumiseks või vastuvaidlemiseks pole põhjust, sest on isegi mitu korda rõhutanud, et kolledž peab hoidma Pärnu akadeemilist vaimu. “Toonitan, et oleme ülikooli akadeemiline asutus, millest tuleb paraku lähtuda,” kostis Vallimäe.

Kolledži juht avaldas lootust, et järgmise aasta jooksul saavad veel kaks õppejõudu doktorikraadi kätte.

Doktorikraadi nõue

Tartu ülikool teatas 2012. aastal, et nõuab lektoritelt doktorikraadi, et motiveerida õppejõude doktoritööd lõpetama ja parandada hariduse kvaliteeti.

Viis aastat tagasi töötas ülikoolis 308 lektorit, kellest kõrgeima kraadiga ligemale kolmandik.

Kui jätta välja kunstialade lektorid, kellele doktorikraadi nõue ei laiene, töötab ülikoolis nüüd 280 lektorit, kellest 175-l on doktorikraad. Kõrgeim haridustase on nüüd seega 62 protsendil lektoritest.

Pärnu kolledžis leidub doktoreid kaks 17 lektorist ehk 11 protsenti.

Ülikoolis on lektorite keskmine põhipalk 1299 eurot, assistendil 1211 ja õpetajal 999 eurot.

Andmed: TÜ personalistatistika / Pärnu Postimees

Tagasi üles