/nginx/o/2011/04/24/564152t1h8ada.jpg)
Tänavu 760aastaseks saavas Pärnus polnud siiani linna sünnipäeva tähistamise traditsiooni. Nüüd otsustas linnavõim, et just lihavõttepühad on olnud Pärnule aastasadu väga oluline aeg, seega sobiv Pärnu päeva tähistamiseks.
Pärnu ühildas linna sünnipäeva lihavõtetega
/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
25. aprill 2011, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnut nimetas esimest korda linnaks Saare-Lääne piiskop Henrik 1251. aastal. Toona asus piiskopkonna katedraali ja kõrgeima esinduskogu ehk kapiitli asukohaks valitud linn praeguse Vana-Pärnu kohal, vahendas ERR.ee "Aktuaalset kaamerat".
Uus-Pärnu tähtsus tõusis pärast 1263. aastat, kui Leedu paganlikud žemaidid laastasid ja põletasid Vana-Pärnus asunud linna. Sünnipäeva otsustati tähistama hakata ülestõusmispüha aegu, sest just sel ajal toimusid raevalimised ja muud olulised sündmused.
"Kui vaagisime, kuidas tähistada Pärnu 760 aasta juubelit, siis see mõte tekkiski, et miks mitte tähistada Pärnu juubelit just nimelt Pärnu päeva traditsiooni loomisega. See on täna esimest korda. Nautige seda kaunist päeva, olge uhked selle üle, et olete pärnakad, sellepärast, et teist nii kaunist linna kui Pärnu vähemalt mina ei tea. Palju õnne teile, head pärnakad, sest ilma teieta ei oleks Pärnut olemas," lausus linnapea Toomas Kivimägi.