/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Pärnu Postimehe veebikülje esimesest 18 kommentaarist äsjase Pärnu päeva kohta oli enamik vinguv-virisevad. Vaid paar-kolm “kommijat” leidsid, et oli tore ettevõtmine, põhjus ilusa ilmaga perega kodunt välja tulla.
Juhtkiri: Kus viga näed laita …
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
26. aprill 2011, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pahatahtlikud anonüümid aga ei saa muuta olematuks tõika, et tegelikult oli jätkuval säästuajal algatatud uus traditsioon Pärnu kevadepoolses sündmustekalendris teretulnud.
Telereportaažides näidatu ei jätnud samuti kahtlust, et Pärnu päeva osalistel lusti jätkus.
Soigumise asemel veebis tuleks tunnustada ettevõtlikke inimesi, kes olid valmis kulutama oma aega, et ellu viia Pärnu päeva tegemisi, ja seda tingimustes, kus rahaga pole laiutada.
Küll tahaks öelda, et ajal, mil toimub Pärnu kultuurisündmuste kava täiendamine-täiustamine, peaks olema rohkem analüüsi ja tagasisidet avalikkuselt.
Talvel toimus esimest korda jääfestival, mis langes üsna külmale ajale. Kuuldavasti on selle korraldajatel valminud ettevõtmise analüüs: mis õnnestus, mis läks viltu, kuidas olla, kui väljas on krõbe külm või laussula jne. Paraku pole sellest avalikkuseni jõudnud midagi.
Ent paremini saab järgmisel korral teha siis, kui õnnestumised ja viltu minemised on läbi arutatud, sest hulk päid on ikka parem kui vaid mõni pea.
Sama on äsjase Pärnu päevaga. Kui on plaanis traditsiooni luua, tuleb toimunu põhjal mõelda, mis moodustaks edaspidi selle traditsiooni alalise luustiku, mille külge kinnituvad mitmesugused ettevõtmised.
Muide, need, kes süüdistasid veebis linna Pärnu päeva ülestõusmispüha külge sobitamises, võiksid alustada eneseharimist Pärnu päeva ajaloo alguse selgituste lugemisega Pärnu Postimehes.